See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kolonel-alfons-rebase-surmast-kolmkummend-aastat-si/article12704
Kolonel Alfons Rebase surmast kolmkümmend aastat SI
08 Mar 2006 EWR Online
Täna möödub kolmkümmend aastat kolonel Alfons Rebase lahkumisest taevasesse armeesse. 8. märtsil 1976 suri Saksamaal Augsburgis mees, keda paljud peavad Eesti kahekümnenda sajandi tunnustatuimaks väejuhiks.

Alfons Vilhelm Robert Rebane sündis jaanipäeval 24. juunil 1908 Valgas. Gümnaasiumi lõpetas ta oma uues kodulinnas Narvas. Peale Tondi Sõjakooli lõpetamist järgnes teenistus Tapal. 1935. aastal määrati ta Viljandi Kaitseliidu Sakala maleva instruktoriks. 1939. aastal sai temast Lihula komandant, Eesti väeosade likvideerimise ajal 1940 oli ta Tallinna autotankirügemendi kergetankirühma ülem.

Alfons Rebase sõjatee algas Virumaa metsadest, kus ta organiseeris rünnaku punaväelaste vastu ja saavutas oma esimese võidu. Tema unistustes oli veel kirgas mälupilt iseseisvast Eestist ning liitumine Saksa armeega oli ainus võimalus säilitada kasvõi õhkõrn lootus vabast kodumaast. Rebane hindas sakslasi kõrgelt kui sõjamehi, ent natsipoliitika vastu ei tundnud ta huvi.

Sakslased andsid tihtipeale eestlastele kõige raskeimaid lahinguülesandeid. Rebane juhtis Volhovi rindel kuulsaks 658. idapataljoni, mida kutsuti tänu vaprusele vanade lõukoerte pataljoniks. 1943. aasta alguses osales pataljon Punaarmee suurrünnaku nurjamises, 1944. aasta jaanuaris katsid Rebane ja tema lõukoerad Volhovi-Novgorodi piirkonnas Saksa armee taandumist. Alfons Rebast autasustati esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga.

Suvel 1944 seisis Rebane oma pataljoniga, mis oli arvatud 20. SS-diviisi koosseisu, kodulinna Narva all ja tegi vaenlase jõe forseerimise väga raskeks, et võimaldada Eesti väeosade regulaarne taandumine Tannenbergi liinile. Sinimägedes peeti maha selle sõja rängimad kaitselahingud.

Rebane oli kuulus hämmastavalt väikeste inimkaotuste poolest oma sõjameeste hulgas ning rahva seas hakati tema pataljoni kutsuma ka rebasekutsikateks, kuna piiramisrõngast mindi välja ikka nii, et vana Rebane ees ja tema mehed nagu kutsikad järel. Sõja jooksul õnnestus Rebasel koos oma sõjameestega viieteistkümnel korral piiramisrõngaist välja murda.

Alfons Rebase jaoks lõppes Teine maailmasõda liitlaste tsoonis, kuhu tal koos paljude oma meestega oli õnnestunud jõuda.

Alates 26. juunist 1999 on Rebase põrm lõpuks sünnimaa mullas, Tallinna Metsakalmistu mändide all.
Märkmed: