Eesti Elu
Kolmveerand sajandit Austraalia eestlaste teenistuses
Eesti kirikud 18 Sep 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Meelis Rosma, Sydney Jaani koguduse õpetaja

Tänavu septembris pühitseb E.E.L.K. Sydney Jaani kogudus oma 75. juubelit. Kui ristikiriku ligi 2000 aasta pikkuse ajaloo taustal pole see iga märkimisväärne, siis mõeldes 400 aasta vanuse eestikeelse kiriku peale, on mulje juba väärikam. Läänemaailmas järjepidevalt tegutsevate eestikeelsete koguduste seas on 75aastane Sydney Jaani kogudus üks vanimaid.

Pühakiri nimetab Ristija Johannest Issanda tee valmistajaks. Sama ülesannet on algusest peale püüdnud täita ka Johannese nime kandev Sydney Jaani kogudus — valmistada Issanda teed ning teha tasaseks Tema teerajad meie rahva hulgas.

Esimene eestikeelne luteriusu jumalateenistus oli Sydneys 7. jaanuaril 1934 Noorte Meeste Kristliku Ühingu saalis, külalisena jutlustas Lõuna-Austraalia Pinneroo koguduse õpetaja Kurt Gielov. Eestlaste palvel suunati õp. Gielov Sydneysse. Pühapäeval, 17. juunil 1934 peetud jumalateenistusele järgnes umbes 120 osalejaga koosolek, kus otsustati asutada eesti luteriusu kogudus ja valiti 7liikmeline juhatus.

Koguduse õpetajaks nimetati Kurt Gielov. Puhkenud ilmasõja olukorras interneeriti aga Gielov ootamatult 1940. aastal kui sakslane. Viis aastat hiljem vabanenuna, ei jätkanud ta enam õpetajana. Gielov suri Sydneys 5. jaanuaril 1957 61 aasta vanuses.

Nõukogude okupatsiooni eest lahkus kodumaalt suur arv kirikuõpetajaid. Selles olukorras lootsid Jaani koguduse liikmed leida uus õpetaja põgenike hulgast. Lahenduse tõigi praost Friedrich Stockholmi saabumine Sydneysse 1948. aastal. Esimese jumalateenistuse pidas ta 14. novembril 1948 kohalikus saksa kirikus.

Pärast õpetaja Gielovi interneerimist oli Jaani kogudus tegutsenud ingliskeelse Holy Trinity luterliku koguduse osana. Nüüd tuli otsustada, kas kogudus tahab tegutseda ühiselt või iseseisvalt. Hääletusel otsustati, et Jaani kogudus tegutseb täielikult iseiseisvalt ja uueks õpetajaks saab praost Stockholm.

Jumalateenistused olid pühapäeviti kell 7 õhtul saksa kirikus. Alustati ka jumalateenistuste pidamisega Thirlmeres ja Crows Nestis. Praost Stockholm teenis kogudust ligi 12 aastat ning pidas oma viimase jumalateenistuse 25. septembril 1960.

Kui praost Stockholm hakkas väsima, palus ta Kesk-Inglismaa eesti koguduse õpetajat Einar Kivistet tulla Austraaliasse oma asemele. Õp. Kiviste saabuski koos abikaasaga palmipuudepühal, 26. märtsil 1961 ja pidas esimese jumalateenistuse Sydney saksa kirikus Suurel Reedel, 31. märtsil 1961.

Viiekümnendais eluaastais Einar Kiviste alustas tööd koguduse hingekarjasena hoogsalt. Et kirikut rahvale lähemale tuua, peeti jumalateenistusi mitmes Sydney piirkonnas: praost Stockholmi ajal asutatud Thirlmere pihtkonnas ja Kiviste ajal asutatud Wollongongi pihtkonnas.

Õpetaja (hiljem praost) Kiviste ametiaega võib nimetada koguduse õitseajaks — kasvas kirikuliste arv ning majanduslik võimekus. See võimaldas ellu viia mitmeid olulisi ning kaugeleulatuvaid algatusi: koguduse naisringi asutamine 1961, koguduse E.E.L.K.-ga liitmine 1962, kogudusemaja ostmine 1963, eestlaste kalmistule leinamüüride ehitamine 1968 ja 1984, kirikusaali ehitamine 1972, praostkonna asutamine 1972 ja lastekiriku asutamine 1976.

1986. aasta algul, praost Kiviste 25. teenistusaastal Jaani koguduse juures, saabus tema juurde prooviaastale õpetajaameti kandidaat Hans Henning Lüdig. Lüdig oli õppinud arstiteadust, töötas vanaduspuhkusele minekuni Melbourne'is tuberkuloosi ja narkomaania ravilas ning õppis seejärel usuteadust Toronto Usuteaduste Instituudis.

Praost Kiviste haiguse ja surma tõttu jäi prooviaasta üsna lühikeseks ning Lüdig asus juba 1986. aasta esimesel poolel teenima Sydney Jaani kogudust abiõpetajana. Ta ordineeriti E.E.L.K. õpetajaks piiskop Karl Raudsepa poolt 20. juulil 1986 Toronto Vana-Andrese kirikus ning valiti Sydney Jaani koguduse uueks õpetajaks. Koguduse tegevus kulges stabiilselt, kuid õpetaja Lüdigi ametiaja lõpupoole kahanes liikmete ja kirikuliste arv vananemise tõttu, noori liikmeid juurde ei tulnud.

Aastal 1996—97 oli õp. Lüdigil abiõpetajana toeks ja abiks stud theol Thomas Andreas Põder Eestist. 9. juunil 1997 pühitses Põder sisse Thirlmere Eesti Küla uue saali ning 29. juunil 1997 pidas sealsamas esimese jumalateenistuse.

Õpetaja Hans H. Lüdig teenis Jaani kogudust püüdliku jumalasõna kuulutajana 13 aastat. 1999. aasta maikuus siirdus eakas õpetaja emerituuri, möödunud aasta detsembrikuus kutsuti 89-aastane õpetaja emeeritus ajast igavikku.

Veel enne õp. Lüdigi emerituuri siirdumist jõudis koguduse juhatus kokkuleppele 29-aastase õpetaja Allan Tarustega, kes ordineeriti 1996. aastal Tartu Ülikooli koguduse õpetajaks. Taruste jõudis Sydneysse oktoobri algul 1999 ja teenis oma esimesel jumalateenistusel Thirlmeres 10. oktoobril 1999. Taruste, kes tuli Jaani kogudust teenima vaid paariks aastaks, jäi siia tervelt kaheksaks, teenides kogudust ustavalt kuni 2007. aasta juulini, mil naases koos perega kodumaale. Eestis jätkab õp. Taruste õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktoriõppes ning teenib Tartu praostkonna vikaarõpetajana.

Õpetaja plaanitava lahkumise tõttu pöördus koguduse juhatus taas kodueesti kiriku poole, leidmaks inimest, kes suudaks Austraalia eestlasi eesti keeles jumalasõnaga teenida. Kokkuleppele jõuti õpetaja Meelis Rosmaga, kes oli parajasti ametis kaitseväe kaplanina Presidendi Kaardiväes ehk Üksik Vahipataljonis Tallinnas. Õpetaja Rosma koos abikaasaga saabus Sydneysse 2007. aasta novembris ning on sellest ajast peale teeninud nii Sydney kui ka Canberra kogudust.

Koguduse 75. aastapäeval mõtleme tänutundes koguduse asutajatele, senistele õpetajatele ja kõigile koguduse liikmetele, kes igaüks oma panusega on kogudust elavana hoidnud ning õpetajaid nende töös aidanud.

Iseäranis rõõmustame neil päevil meie kiriku ülemkarjase, peapiiskop Andres Tauli külastuse üle. Nimelt teenib peapiiskop meie kogudust 20. septembril Sydney Läti kirikus toimuval pidulikul armulauaga jumalateenistusel ning õnnistab Sydney Jaani ning Canberra koguduse teenistusse uue õpetaja Meelis Rosma.

Sünnipäeval ei soovi me piirduda mitte üksnes tagasi vaatamisega, vaid suuname pilgud ka tulevikku. Üks oluline väljakutse, mille ees Jaani kogudus seisab, on küllap sarnane paljude teistegi väliseesti kogudustega — koguduse liikmeskond vananeb ja erinevatel põhjustel on noorem põlvkond aktiivsest koguduseelust eemale jäänud. Kuidas ja kas me selle väljakutsega toime tuleme, näitab aeg. Selles, nagu muudeski asjades, paneme julgesti oma lootuse Jumala peale, kes on meie kogudust juba kolmveerand sajandi vältel mitmetest raskustest läbi aidanud ning kelle käes miski ei ole võimatu.

Autor tugines Sydney koguduse kunagise esimehe Väino Jaaniste ülevaatele koguduse ajaloost.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus