Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, olles 19. novembril 2008 arutanud Jüri Estami tuvastamiskaebust endise siseministri Kalle Laaneti 26.05.2006 esildise suhtes, millega keelati tähtajatult kõik avalikud koosolekud ja meeleavaldused Tõnismäel Tallinnas, koos politseile antud korraldusega esildise täitmiseks, tunnistas siseministri esildise õigusvastaseks, jättes kaebuse aga osaliselt rahuldamata.
Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlustatud esildisega piirati tema liikumisvabadust. Kohus leidis ka: “Kuigi siseministri 26.05.2006 esildis oli õigusvastane, kehtis ta kuni kehtetuks tunnistamiseni 09.10.2006.”
Pärast seda, kui Tallinna halduskohus jättis 2007 a. alguses rahuldamata ettevõtjana töötava Estami kaebuse siseminister Laaneti keelu seadusevastaseks tunnistamiseks, rahuldas Tallinna ringkonnakohus sama aasta 6. novembril apellatsioonkaebuse, tühistas alamkohtu otsuse, tunnistas Jüri Estami põhjendatud huvi, ja saatis asja tagasi Tallinna Halduskohtusse uueks läbivaatamiseks.
Jüri Estam kinnitab: “Kaitsja Allen Illimar Putniku abiga saavutasime nüüd peamise, mida saavutada lootsin. Sellest on hea meel. Loodan, et seda meedet - põhiõiguste kasutamise tähtajatut piiramist ilma seadusliku aluseta – Eestis enam kunagi ei rakendata. Tõnismäele rahvuslipuga minnes oli kavatsus meelt avaldada minu jaoks vaid kõrvalise tähtsusega. Seda tegemata ei oleks ma pääsenud kohtusse, lahkamaks siseministri esildise seaduslikkust. Muidu oleksin jätnud isegi ehk Tõnismäele minemata. Situatsioonis, kus pole eriolukorda välja kuulutatud, ei tohi politsei seaduskuulekaid sõna- ja teiste põhivabaduste kasutada soovijaid takistada. Tulevikus, kui vaja, peaks politsei oma kohalolekuga meeleavaldajate turvatunnet suurendama, selle asemel, et käituda erinevalt erinevate gruppide suhtes.
Demokraatlikes riikides peetakse mõlemaid võimalikuks – nii rahu tagamist politsei poolt kui põhiõiguste kasutamise samaaegset võimaldamist.”
Kohtuotsuses kinnitatakse: siseministri esildisest ei selgu, millist konkreetset alust siseministeerium 25.06.2006 koosolekute keelamiseks silmas pidas. “Taolist umbmäärasust, õigusliku ebaselguse soosimist isikute põhiõigusi piirava haldusakti andmisel ei saa üldjuhul aktsepteeritavaks pidada.”, seisab otsuses, mis heidab esildise sõnastusele ette ebapiisavat, “praktiliselt olematut motiveerimist”. Kohus leiab sellele lisaks, et “Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt ei tohi abinõu kohaldamine toimuda kauem, kui abinõu eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas.” Ning: “Peale vorminõuetesse kuuluva haldusakti motiveerimispuudulikkuse, sealhulgas iseloomult kaudsetesse asjadesse mitte puutuvate aluste hulgi esitamise ja proportsionaalsusvigade on esildis ebaselge ka oma toimeala määrangult.”
Esildise (ruumilise) mõjupiirkonna määratlemise ebapiisavat täpsust konstateeris koguni vastustaja (siseministeeriumi) esindaja.
Seda kommenteeris Jüri Estam: “Tõnismägi” on väga ebaselge ja veniv mõiste. Umbmääraselt ja seadusvastaselt formuleeritud korraldus osutab karuteene sellises olukorras esmajoones individuaalsetele politseitöötajatele, kelledelt oodtakse tegutsemist, aga ka teistele asjaosalistele, siseministeerium ise kaasaarvatud. Tahan veel kord rõhutada: meeleavalduste keeld n.ö. rahuajal ei tohi kunagi olla tähtajatu.”
Jüri Estami kaalub, kas kasutada õigust esitada apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist, seda kuna kaebus rahuldati vaid osaliselt.
Kontakt: Jüri Estam,
5060832 -- mobiil
6 777 476 -- faks
Sõltumatu Infokeskus
www.si.kongress.ee