See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kohus-breiviki-ule-toimus-suletud-uste-taga-pm/article33004
Kohus Breiviki üle toimus suletud uste taga PM
25 Jul 2011 EWR Online
Tänane istung Oslos ja Utøya väikesaarel vähemalt 93 inimelu nõudnud veretöö eest vastutuse võtnud Anders Behring Breiviki üle toimus suletud uste taga.

Nüüdseks on istung lõppenud ja kohtunik teeb otsuse, kas Breiviki vahi all pidamist kaheksa nädala võrra pikendada või mitte teatavaks tänase päeva jooksul, vahendas uudistevõrk AFP.

Kohtuhoone ette kogunes istungi eel sadu inimesi, kellest osa nimetas Breiviki veriseks reeturiks. «Kõik siin olevad inimesed soovivad, et ta oleks surnud,» ütles üks meelt avaldama saabunud inimene, kes püüdis takistada tumedate klaasidega auto liikumist, millega Breivik arvatavalt kohtusse toimetati, vahendas Guardian.

Kohtuhoones ja selle ümbruses on hulgaliselt politseinikke. Pommikoertega on läbi käidud ka lähedalasuvad majad.

Pealtnägijate sõnul viidi Breivik kohtusse tagaukse kaudu, püüdes vältida avalikkuse tähelepanu. Breiviki kaitsja Geir Lippestad saabus kohtusse peasissekäigu kaudu ning politseinikel tuli advokaat ajakirjanikemassist läbi juhtida.

«Ütle oma kliendile, et ta võib põleda põrgus,» karjuti Lippestadile ning küsiti, kuidas ta saab sellist inimest kohtus kaitsta.

Sotsiaalvõrgustikus Facebook avaldas üle 60 000 inimese toetust sellele, et protsess oleks kinnine ning kohtuistungi avalikuks kuulutamist palunud Breivik ei saaks oma vaateid laiema avalikkuse ees propageerida. Seda seisukohta toetasid ka Norra politsei ja prokuratuur.

32-aastane Breivik tunnistas politseile, et tema on Oslo kesklinnas seitse ja Utøya saarel vähemalt 86 inimelu nõudnud rünnakute taga.

Advokaadi sõnul soovib Breivik kohtus oma teo motiivid avalikustada. Mees on pommiplahvatuse korraldamise ja tulistamise ka üles tunnistanud, kuid ei pea seda kuriteoks.

Norra seaduste järgi võib Breiviki süüdimõistmisel oodata kuni 21 aasta pikkune vanglakaristus. BBC teatel võidakse karistust aga pikendada, kui leitakse, et kurjategija on endiselt ühiskonnale ohtlik.

Toimetas Jürgen Tamme
Märkmed: