Kohtuasi: kas tõesti ei tohi maailma kuulsaimat laulu tasu maksmata laulda?
Meelejahutus | 29 Jun 2014  | EWR OnlineEWR
DELFI.ee
ärileht.ee
Kohtuasi: kas tõesti ei tohi maailma kuulsaimat laulu tasu maksmata laulda?
Pidutseda võib, aga sünnipäevalaulu laulda ei tohi.
Foto: Ardo Kaljuvee
Eelmise aasta suvel andis filmirežissöör Jennifer Nelson kohtusse hagi ettevõtte Warner/Chapell'i vastu. Küsimus puudutab maksimaalselt 100 miljonit dollarit ning laulu, mille inglisekeelne nimi on „Happy Birthday".

Meediast on läbi jooksnud fakt, et maailmakuulus sünnipäevalaul on ühtlasi läbi aegade kõige enam autoriõigustelt raha sisse toonud laul. See tundub uskumatu, aga tõepoolest ei tohi täna mitte üheski suuremas seltskonnas seda laulu laulda ilma sellelt tasu maksmata. Peresisesel peol küll, kuid kui seda teha töökollektiivis, siis võib asi hapuks minna.

Samal põhjusel ei kuule me sünnipäevalaulu õiget versiooni tihti ka filmides ja televisioonis. Ka restoranides, kus sünnipäevalapsele laul esitatakse kuuleb hoopis teistsugust viisi. See on kõik just selle tõttu, et mitte maksta autoritasu.

Ometi teenib Warner/Chapell sellelt siiani igal aastal umbes 2 miljonit dollarit. Kuidas selline olukord aga juhtuda sai?

„Happy Birthday" sünniks loetakse seda, kui 1893. aastal tegeid kaks õde, Patty ja Mildred Hill koos laulukese „Good Morning To All" (Tere hommikust kõigile - toim). Nad olid lasteaiakasvatajad ning kui nad seda lastele ette kandsid, siis meeldis see kõigile. Peagi saigi laul üleriigiliseks populaarseks.

Õed avaldasid loo koos koos meloodia ja sõnadega ning seega oli esimene samm autoriõiguste suunas tehtud.

Peagi hakkasid lasteaialapsed seda laulma sünnipäevadel, muutes sõnad vastavalt siis „Happy Birthday" variandiks. Niisiis on võivad selle laulu sõnade autorid olla lasteaialapsed.

Raha haistis ärimees Clayton Summy ja ostis 1935. aastal õdedelt laulu õigused. Ta lasi laulu kirjutada juba uute ja tänapäeval tuttavate sõnadega. Summy lõi ettevõtte, et selle laulu autoriõigusi kaitsta. Ja nii muutuski laul selliseks, mida suurtel avalikel kogunemistel ja kasu teenimise eesmärgil tasuta laulda ei tohtinud.

1990. aastal ostis Summy loodud ettevõtte Time Warner. Hinnaks tänapäevases vääringus 27 miljonit dollarit. 2004. aastal ostis Time Warneri tütarfirma Warner/Chappell Musicu investorite grupp, kelle eesotsas on miljardär Edgar Bronfman.

Filmis või televisioonis laulu esitamise eest peab täna välja käima 10 000 kuni 25 000 dollarit.

Kogu oma eluea jooksul on „Happy Birthday" toonud sisse 50 kuni 100 miljonit dollarit.

USAs kestavad loo autoriõigused kuni aastani 2030, Euroopas aga lõppevad need juba 2016. aastal.

Laulu käekäigust dokumantaalfilmi teinud Jennifer Nelson võib aga kogu loo peapeale pöörata. Nimelt väidab ta, et ta on kogunud palju tõendeid selle kohta, et tegelikult ei kuulu „Happy Birthday" kellelegi. Kohtuhagis nõuab ta Warner/Chapellelt tagasi kõik siiani laulu pealt teenitud rahasummad. Sellest saab huvitav kohtusaaga.

Senimaani tuleb aga arvestada, et igal pool ja igas seltskonnas ei tasu sünnipäevalaulu laulda.

 
Meelejahutus