Kirikute ühinemine. Miks? Või miks mitte?

Ma soovin tänada Jüri Silmbergi, kes on esitanud ühe täiusliku ülevaate sellest võimalikust olukorrast, mis meid ees ootab, kui meie liigume liiga kiiresti selle kirikute ühinemise poole. Jüri esitas küsimuse: võtta või jätta. Minu küsimus on sarnane. Miks? Või miks mitte?

Endise assessorina peapiiskop Udo Petersoo konsistooriumi juures olin ma seotud kirikute ühinemisküsimusega juba 1992. aastast edasi. Ma võtsin osa kõikidest ühinemiskoosolekutest Torontos, Rootsis ja ka Tallinnas, kus me arutasime väga põhjalikult seda küsimust. Lõpptulemuseks oli, et me kirjutasime EELK-ga alla koostöölepingu ja esitasime meie kirikukogule ettepaneku või õigemini küsimuse, et kas me peaksime kohe liikuma ühinemise poole või mitte. Kirikukogu otsus oli kinnitada kahe kiriku vahelist koostööd, aga kohese ühinemise ettepanek jäi selgelt kinnitamata. Peamised probleemid mis tulid kõne alla siis ja ka tänapäeval, on järgmised.
• Meie Põhimäärused ja nende Põhikiri on äärmiselt erinevad.
• Meie välis-eesti kogudused on põhiliselt väga iseseisvad. Igaühel on oma erinevused, oma probleemid ja raskused, mis on tihti seotud kohalike olukordadega. Meil on raske võrrelda meie kogudusi praegu Eestis tegutsevatega.
• Meie põhimäärused näevad ette põhilist alt üles kiriku organisatsiooni. Koguduse liikmed valivad nõukogu, nõukogu valib juhatuse, juhatus ja nõukogu esitavad kogudustele õpetajate kandidaadid, keda täiskogu lõppuks kinnitab, koguduste juhatused esitavad peapiiskopi kandidaadi, keda kogudused oma juhatuste kaudu valivad. Needsamad juhatuse liikmed kinnitavad kiriku konsistooriumi liikmed ehk assessorid. Samal ajal enamus konsistooriumi liikmeid peavad olema ilmlikud ja mitte vaimulikud. EELK põhisüsteem on aga peamiselt ülevalt alla ja kujunes välja nõukogudeaegsest olukorrast, kus peapiiskop oli nimetatud ülemjõudude poolt ja tema kätte jäi peaaegu täielik võim valitseda seda kirikut. Tänapäeval on mitmed erinevused meie kirikute põhidokumentide vahel just tekkinud nendest survetest, mida nõukogude valitsus esitas kõikide Eestis usugrupeeringutele.
• Peaaegu on igal välis-eesti kogudusel kahene kuuluvus. Näiteks Toronto Vana-Andrese kogudus kuulub ka Evangelical Lutheran Church in Canada (ELCIC) koosseisu. See kohalik organisatsioon on alati aktsepteerinud olukorda, et meil eksisteerib ka välis-eesti kirik. Meil on täielik õigus tegutseda Kanadas luteri kirikuna isegi iseseisvalt. Sama õigus on ka igal teisel eesti kogudusel üle maailma. Meil on raske leida seda võimalust praeguses EELK põhikirjas.
• Meie E.E.L.K. on otse järglane meie vabariigi aegsele kirikule. See kirik oli asutajaliige Maailma Kirikute Liidus (World Council of Churches) ja ka Luterlikus Maalima Liidus (Lutheran World Federation). EELK Eestis on ka omakorda nende organisatsioonide liige. Meil on mõlemal hääleõigus. Miks peaks me selle nüüd ära andma?
• Meie kogudustel on abi vaja peamiselt õpetajate leidmisel. See on esmalt majanduslik küsimus, aga sõltub peamiselt kohalikkudest olukordadest. Kui kohalikud majanduslikud olukorrad ei luba õpetajat palgata, siis kirikute ühinemine ei lahenda seda probleemi.
• Mõnedel meie välis-eesti kirikutel on suured varad käes. Need on tihti kinnisvarad (kiriku hooned). Need varad on kohalikkude jõududega saavutatud, üles ehitatud ja armastusega hoitud. Need varad kuuluvad peamiselt kogudustele ja nende pikaajaline saatus peab olema lõplikult nende koguduste otsustada. Eestis kirikud ja varad kuuluvad peamiselt kesk-kiriku bilanssi. Kirikute ühinemine võib tekitada põhilisi probleeme selles olukorras.
• Seal on põhiline vahe sõnades meie kahe kiriku nimedes. Kes me oleme? Kas Luteriusu Kirik või Luterlik Kirik? Mis sõna täpsemini kirjeldab meie usku? Oleme meie Evangeeliumi või Evangeelne Kirik?
• Täna me räägime võrdsel tasemel meie partnerkirikuga Eestis. Ka me oleme tõesti valmis astuma teisejärgulisse olukorda, kus meie kaasarääkiv hääl vaikib? Millised õigused meile järele jäävad, kui Eestis olev konsistoorium ja peapiiskop teevad otsuseid meie tegevuse ja tuleviku üle?

Meie praegune peapiiskop Andres Taul soovib selle ühinemisega kiiremas korras edasi minna, ilma et ta oleks valmis arvese võtma meie välis-eesti kirikute põhilisi erinevusi ja meie siinset ajalugu. See suur arutelu ja uurimistööd, mida endine konsistoorium ja ühinemiskomitee tegid selles osas, on täielikult kõrvale jäetud. See on küsimus, mis nõuab põhjalikku arutust meie liikmeskonnas ja ühtlast, põhimääruste alusel läbiviidud hääletust kõikides kogudustes üle maailma. Kui mõnel kogudusel on lubatud arutada ja hääletada selle küsimuse suhtes hiljem kui teistel, siis see on täielikult meie tavade ja põhimääruste vastane.

Viimastel koosolekutel EELK peapiiskop Põderiga Eestis arutasime just enne minu ametiaja lõppu seda küsimust. Lõpptulemus sellel koosolekul oli et EELK-l puuduvad majanduslikud ressursid et olla põhiliseks abiks meie kogudustele. Mis meid mõlemaid aitaks oleks üks n-ö majandusliku koostöö leping, mille alusel me seaksime üles kindla plaani meie õpetajate vajaduste suhtes välis-eesti koguduste juures. Sellel alusel me moodustaksime majanduslikud allikad ja fondid, mis võiksid katta nende õpetajate õppekulusid haridusprotsessis. See eeldab tihedat koostööd meie kirikute vahel, aga näeb ette olukorda, kus meie praeguste kirikute iseseisvus kinnitab, et meie dialoog üksteisega on võrdsel tasemel.

Meie välis-eesti Kirik, E.E.L.K. on arenenud viimase viiekümne aasta jooksul. Meie kombed, tavad ja tegevus on rajatud meie vabariigiaegsele kirikule, aga ka selle vaba maailma elule, mida me oleme siin elanud. Siinne elu on äärmiselt erinev olnud sellest, mida meie kaasmaalased Eestis elasid üle viimase poole sajandi vältel. Kuigi me oleme üks rahvas, ei ole meil mitte sama arusaamine igas küsimuses. Me ei tohiks oma ajalugu unustada ja me ei peaks lootma, et meie kirikute ühinemine ilma tõsise läbimõtlemiseta on õige otsus täna.

Ma esitasin küsimuse selle kirja alguses. Miks? Või miks mitte? Sellele peaks lõpuks iga kogudus vastama.

Tõnu Orav
endine Vana-Andrese koguduse esimees ja nõukogu liige
endine E.E.L.K. Konsistooriumi assessor
endine kirikute (E.E.L.K. ja EELK) ühinemise komitee liige

http://www.eestikirik.ee/

Märkmed: