KGB skandaal lämmatab Itaalia peaministrit EPLO
Kuumad uudised 04 Dec 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Autor: Heiki Suurkask EPLO
Juba seitse aastat on Itaalias arutletud Romano Prodi KGB- sidemete üle.

Vene luureagendi Aleksandr Litvinenko mõrv andis uut hoogu Itaalia peaministri Prodiga seotud skandaalile, kuna tema mullu mõrvatud sõber, FSB kindralpolkovnik Anatoli Trofimov olevat kinnitanud Prodi KGB-sidemeid.

“Ära mine Itaaliasse, seal on poliitikute hulgas palju KGB agente. Romano Prodi on seal meie mees,” olevat Trofimov hoiatanud. Nüüd on aga nii Trofimov kui ka Litvinenko tapetud.

Litvinenko mürgitamine, eriti aga itaallase Mario Scaramella kohtumine Litvinenkoga mürgitamispäeval laiendas selle skandaali kohe ka Itaaliasse. Scaramella on nimelt olnud nõunik Itaalia parlamendikomisjonis, mis üritas tuvastada Prodi jt itaallaste omaaegseid KGB-sidemeid.

Scaramella uurimistegevus on viinud mehe juba liiga ohtlikesse vetesse. Nüüd on keskkonnaõiguse ekspert ka ise haigestumisohus, sest temagi organismist leiti jälgi radioaktiivsetest poloonium 210 isotoopidest. Litvinenko mürgitamiseks kasutatud polooniumi jäljed viivad Moskvasse, seetõttu pole alust kahtlustada Itaalia juhte. Kuid ajakirjandus ja blogosfäär hakkasid naudinguga uuesti meenutama Itaalia poliitikute vahepeal unustusse vajunud KGB-sidemeid.

Peaminister Prodi omakorda ähvardab kaevata kohtusse kõik, kes kahtlustavad teda seotuses KGB-ga. Kõige tõsisem oht Prodile on hetkel just professor Scaramella. Too oli küll tänavu jaanuaris öelnud, et ta ei saa tõestada Prodi agendistaatust, kuid samas lisanud, et tal on tugevaid tõendeid Prodi soojadest sidemetest Nõukogude eriteenistustega. Kuid Litvinenkolt kuulis ta ilmselt ka uusi fakte Prodi kohta.


Mitrohhini pomm Itaalias


Skandaalipomm lõhkes Itaalias 1999. aastal, kui ülehüpanud KGB arhivaari Vassili Mitrohhini paberid avalikkuse ette jõudsid. KGB-ga seotud isikuid – nii mõjuagente kui ka kontaktisikuid ja informaatoreid – oli Mitrohhini nimekirja kantud 261, sh praegune peaminister Romano Prodi, ekspeaminister Silvio Berlusconi endine pressiesindaja ja nüüdne eurosaadik Jas Gowronski, Itaalia kommunistide praegune juht Armando Cossutta ja Sotsialistliku Partei nüüdseks surnud peasekretär Francesco De Martino.

KGB haardes olid ka mitmed Itaalia ajakirjanikud, kelle kaudu oli võimalik lääne meediasse sööta sihilikku valeinfot, näiteks väite, et HI-viiruse on loonud USA biorelvatööstus.

Enamik nimekirjas olnud isikutest eitas oma sidemeid, üritades heita varju Mitrohhini arhiivi usaldusväärsusele ja seostades seda nimekirja koduse võimuvõitlusega. Kuid välisriigi luureteenistuse kasuks töötamine on ka Itaalias kuritegu.

Itaalia parlament lõi 2002. aastal oma liikmetest nn Mitrohhini komisjoni, kuid see ei suutnud tulemusteni jõuda. Prodi lähikond alustas kohe lausrünnakut, süüdistades Berlusconit komisjoni poliitilises võimuvõitluses ärakasutamises ja komisjoni ennast valeväidete levitamises.

Paolo Guzzanti juhitud komisjon saadeti valimiste eel ka laiali, kuna tõestada oli suudetud vaid KGB osalus paavstile 1981. aastal sooritatud atentaadis. Litvinenkol olevat olnud andmeid ka Prodi seotuse kohta atentaadi korraldajatega.

“Prodi tahab mind kohtusse kaevata? Sellest saaks sajandi kohtuprotsess,” naeris Guzzanti üleeile. Praegune vasaktsentristlik valitsus üritab Mitrohhini komisjoni taastamist nurjata.


Mürgitamise uurimine Venemaale


•• Suurbritannia siseministri John Reidi sõnul plaanib Briti politsei laiendada Litvinenko mürgitamise uurimist.

•• “Politsei järgneb juhtlõngadele, kuhu iganes uurimine ka ei vii, olgu Suurbritannias või väljaspool,” sõnas ta Sky TV-le.

•• Venemaa uudisteagentuuri Itar-TASS andmetel lendavad täna Moskvasse üheksa Briti terrorismivastase võitluse eksperti. Agentuuri allikate teatel tahavad nad küsitleda mitmeid Venemaa kodanikke, kes viibisid Londonis 1. novembril, mil Litvinenko haigestus.

•• Kreml on lubanud uurijatega koostööd teha. Oma sõnul jagab Reid saadud infot ka sellenädalasel kohtumisel oma Euroopa Liidu kolleegidega.

•• Seni on uurijad leidnud radiatsiooni jälgi 12 kohas ning lennukitel, mida on viimase kuu jooksul kasutanud 33 000 inimest. Reidi sõnul ei tasu kellelgi siiski tervisekahjustusi karta.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus