See oli hiljuti, kui Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegi eduka ringreisi Ameerikas, esinedes paljudes keskustes ja pälvides kõikjal parimaid arvustusi. Teise suure, võiks öelda kaudselt eesti üritusena kanti 11. aprillil ette New Yorgi Riverside’i kirikus dirigent Neeme Järvi juhatusel Gustav Mahleri monumentaalne 2. sümfoonia, kirjutatud orkestrile, koorile ja kahele naissolistile — sopran ja metsosopran (originaalselt kontraalt). Helitöö populaarne nimi on „Resurrection Symphony”. See pole aga vihje ülestõusmispühadele. Nimi tuleneb teose tekstist, mis tegeleb surma, viimse kohtu ning surmajärgse andestusega.

Sümfoonia ettekandeks koostati erakordne ansambel — enam kui 100 tippmuusikut sellistest orkestritest nagu New Yorgi Filharmoonia, Philadelphia Orkester, Detroidi Sümfooniaorkester, New Jersey Sümfooniaorkester (NJSO) ja Metropolitan Ooperi orkester. Koori osa laulsid New York Choral Artists ja Riverside’i kiriku koor. Solistid olid Twyla Robinson (sopran) ja Susanne Mentzer (metsosopran). Kontsert oli mõeldud tuluõhtuna Riverside’i kiriku 75. aastapäeva puhul ja seetõttu annetasid kõik muusikud oma kaastöö vabalt. Lisaks oli kontsert mõeldud erilise austusavaldusena Neeme Järvile, keda orkestrimuusikute hulgas kõrgelt hinnatakse.

Võiks arvata, et sarnast, erinevatest orkestritest tulnud muusikute kogu on raske kokku sulatada. Ometi andsid kriitikud ettekandele väga positiivse hinnangu, nii et üritust tuleb lugeda igati õnnestunuks. Kiideti erinevate pillirühmade kõla, suurepärast koosmängu ning teose üldist tõlgitsust. Olgu samuti märgitud, et kogu ettekanne filmiti.

Neeme Järvi esimene täishooaeg NJSO-ga (2005—2006) hakkab lõpule jõudma. Mais on veel kaks kontserti. Esimene toimub 12.-16. mail (Newarkis ja Trentonis), kus kavas on peale Rahmaninovi 3. klaverikontserdi ja Barberi avamängu ka Tubina 4. sümfoonia. Tubina helitööl on huvitav ajalugu. See valmis 1943, kuid Tallinna pommitamisel

9. märtsil hävis „Estonias” kogu orkestripartii. Partituur õnneks säilis raudkapis, mis küll läbi nelja põleva majakorruse keldrisse kukkus. Kappi avades selgus, et raamat oli alles, kuigi servadest kõrbenud. Nii sai sümfoonia esiettekanne toimuda Tallinnas 16. aprillil 1944.

Paavo Järvi ja tema Cincinnati Sümfooniaorkester (CSO) on samuti lõpetamas edukat hooaega. Jaanuaris kanti kahel kontserdil mh ette A. Bruckneri 5. sümfoonia, R. Straussi 2. metsasarvekontsert, E. Elgari „Enigma variatsioonid”, R. Schumanni klaverikontsert (solist G. Ohlsson) jm. Järgmine hooaeg (2006-2007) avatakse septembris J. Brahmsi muusikaga — 1. sümfoonia, viiulikontsert (Gil Shaham) ja „Akadeemiline avamäng”. Edasises kavas on rida vene heliloojaid nagu Shostakovitsh, Skrjabin, Tshaikovski, Prokofjev, aga ka Sibelius, Bartok, Schumann jt. Ei puudu läbilõige kaasaegsest muusikast, nagu Charles Coleman ja Erkki-Sven Tüür. Samuti on võimalus kuulda tervet rida esmajärgulisi soliste.

Kristjan Järvi, Viini Tonkünstler Orkestri muusikadirektor, on ameerika helilooja Leonard Bernsteini entusiast. Ta esitas hiljuti Viinis Bernsteini teose „Mass” (1971), milles osalevad orkester, mitut liiki dzhässlauljad, elektrikitarristid ning poistekoor. Selle teose ettekandega tutvustab K. Järvi vana ja uue maailma kõlaelementide uudset sünteesi. On väärt tähele panna, et Viini traditsioonidega harjunud kontserdipublik elas kavale entusiastlikult kaasa.

Aga nimekaid eesti dirigente jätkub kõikjale. Eri Klas esines veebruaris Portlandis, Oregonis, sealse sümfooniaorkestriga.

Märkmed: