Keskkonna-aasta 2012: tõsiste saavutuste aasta
Eestlased Eestis 30 Dec 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Keskkonnaministeerium 30.12.2012
Tänavu valmisid keskkonnavaldkonna olulisemad teenäitajaid, milleks on looduskaitse arengukava ja uus jahiseadus. Rekordiliselt on investeeritud ka keskkonnahoidu.

Lõppeva aasta üheks kõige olulisemaks sündmuseks on looduskaitse arengukava aastani 2020 valmimine, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Vaidlused uue arengukava koostamisel on käinud lausa kaheksa aastat. „Tänapäevane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele loodushoiule ka inimeste loodusteadlikkuse edendamisele ja loodusvarade säästlikule kasutamisele – loodust hoida ja kaitsta saame kõige paremini siis, kui me seda tunneme. Kaitsealade usina juurdetekitamise asemel keskendume sellele, et olemasolevad kaitsealad oleks hästi hoitud,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Loodushariduse andmise võimalusi parandab ka taasavatud ja uuenduskuuri läbinud Loodusmuuseum.

Aasta viimasel valitsuse istungil sai heakskiidu üle kolme aasta tehtud uus jahiseadus, mis loob eeldused tihedaks koostööks maaomanike ja jahimeeste vahel. Maaomanikel tekib edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimises, mis on maaomanikele väga oluline. Juhul, kui metsloomad on tekitanud metsanoorendikele või põldudele kahju, on maaomanikel õigus saada jahipiirkonna kasutajalt kahju osalist hüvitamist. Praegu kehtivad jahipiirkonnad jäävad samaks, nagu soovisid jahimehed. „Koostöö jahimeeste ja maaomanike vahel ei lõpe selle seaduse koostamisega, seadus loob selleks vajalikud eeldused. Osapooled hakkavad edaspidi koostööd tegema piirkondlikes jahindusnõukogudes, kuhu hakkab kuuluma ka riigi esindaja,“ selgitas Pentus-Rosimannus. Uus jahiseadus tuleb Riigikogus arutlusele uuel aastal.

Tänavune aasta rõõmustas ka kalapüügivaldkonnas. Sügisel Luksemburgis toimunud läbirääkimistel selgusid 2013. aasta Läänemere kalapüügivõimalused, Eesti esitatud ettepanekuid arvestati täielikult ning järgmisel aastal saavad kalurid Läänemerel püüda senisest enam räime ja kilu. „Varasemad drastilised kärped on olnud põhendamatud, kuna meie kalavarud on paremas seisus kui komisjon on tahtnud uskuda. Meie jaoks väga heale tulemusele aitas kaasa kindlasti ka see, et esimest korda olid Eesti juhtimisel sündinud tugevalt argumenteeritud ettepaneku taha koondunud kõik Läänemere riigid. Koostöö riikide vahel oli konstruktiivne ja toimis lõpuni välja,” kommenteeris keskkonnaminister sügisel vahetult pärast kokkuleppe saavutamist.

Keskkonnahoidu on struktuuritoetustest tänavu väljamakseid tehtud rekordiliselt üle 200 miljoni euro. Olulisemaid investeeringuid on tehtud puhta joogivee tagamiseks ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks, soojamajanduse säästlikumaks muutmiseks, looduse kaitsmiseks ja keskkonnahariduse edendamiseks. CO2 kvoodimüügist saadud tulude eest renoveeritavate hoonete sekka lisandus tänavu kümneid uusi hooneid. Kokku aastate jooksul renoveeritakse saastekvoodi müügist saadud tulude eest 505 riigi ja kohalike omavalitsuste hoonet, neist 446 puhul on tööd juba lõpetatud.

Eestimaal on küllalt näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad keskkonda ja maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. „Alustasime tondilosside lammutamise programmiga, mille eesmärk on lammutada vanad lagunenud ja keskkonda reostavad lobudikud, et muuta Eesti puhtamaks. Praeguseks oleme sellesse investeerinud üle miljoni euro. Jätkame programmiga kindlasti ka järgmisel aastal,“ selgitas keskkonnaminister. Mahukaid investeeringuid on tehtud ka Eesti kaitsealuste mõisaparkide korrastamiseks. Kuna Eestis on veel palju halvas seisukorras ajaloolisi mõisaparke, jätkub nende korrastamine ka tuleval aastal.

Tallinna mereäärsed elanikud on aastaid kurtnud, et periooditi muutub muidu kosutav Tallinna lahe mereõhk häirivaks haisuks. Teadlased alustasid suvel Pirita ja Merivälja kandi mereääre uurimist.„On arvatud, et hais tuleb rannaalal kogunevatest vetikatest, ent põhjuseid võib olla teisigi. Selgitame välja miks see hais tekib ning kuidas seda vältida,“ üles Pentus-Rosimannus.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus