See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/keskerakond-algatab-eesti-kodanike-kojutuleku-seaduse-pm/article29743
Keskerakond algatab Eesti kodanike kojutuleku seaduse PM
26 Sep 2010 EWR Online
Esmaspäeval algatab Keskerakonna fraktsioon riigikogus Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu, mis üheksa meetme abil soodustab kodanike tagasipöördumist ning motiveerib Eestisse elama jäämist ja töötamist.

Eelnõu soodustab eestlaste kojutulekut ning loob paremad võimalused tööturule naasmiseks ka praegu Eestis viibivatele töötutele, et ennetada nende minekut välisriikidesse, teatas erakonna parlamendifraktsiooni pressiesindaja.

«Majanduslangus ning tööpuudus on Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima pannud,» ütles tiigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu. «Kuigi minister Juhan Parts on teatanud, et Eesti elanikud peaksidki ära minema ja töötama välismaal, oleme meie töötanud välja meetmed, et soodustada eestlaste koju tulekut,» lisas ta.

Teravaks näiteks välismaale tööle minemisest tõi Riisalu tervishoiusektori. Tema sõnul taotles 2009. aastal oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kellel oli eesmärgiks soov siirduda tööle teise riik.

Väljaränne vähendas Eesti rahvaarvu 2009. aastal üle 17 000 inimese ning 2008. aastal 16 000 inimese võrra. «On alust arvata, et märkimisväärse osa sellest moodustavad inimesed, kes on läinud võõrsile tööd otsima,» sõnas Riisalu. Riisalu märkis, et Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast.

Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu annab omavalitsustele võimaluse riigi asutatud sihtasutuse poolt tagatud elamumajanduslaenu, et võimaldada kojupöördujatele munitsipaalkorterite ehitamist.

Eelnõuga täiendatakse ka kutseõppeasutuste seadust, et tööandja saaks palgatoetust kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks. «Kutseõppeasutuse lõpetanud jäävad sageli pärast kooli lõpetamist töötuks. Palgatoetus loob paremad tingimused kutseharidusega isikutele tööturul konkureerimiseks,» märkis Riisalu.

Kolmandaks, võimaldab eelnõu senisest paremini toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid. «Selleks muudetakse 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust ning toetust antakse Eesti ettevõtjale ekspordiplaani alusel konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise,» sõnas Riisalu.

Eelnõu tagab välisriikides õppivatele lastele Eesti keele ja kultuuri õppe, mida rahastatakse riigieelarvest. Riisalu hinnangul on muudatus vajalik, sest täna on oht, et välisriikides töötavate vanemate lapsed saavad uue asukohamaa koolis võõrkeelse hariduse ja kaotavad eestikeelse kirjaoskuse. Selle säilitamisel oleks aga koju naasmisel lihtsam Eesti koolisüsteemis õpinguid jätkata. «Samas võimaldab eelnõu õpilaskodu ja pikapäevarühma neile lastele, kelle vanemad töötavad välisriigis,» lisas ta.

Eelnõu loob erinevad sotsiaalmaksusoodustused, et soodustada ettevõtlusega alustamist. Näiteks antakse 50-protsendiline sotsiaalmaksu soodustus füüsilisest isikust ettevõtjale, kes on olnud töötu kolm kuud enne füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerumist. Lisaks muudetaks ka tulumaksu seadust, eesmärgiga hüvitada kojunaasmisel eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid 12 kalendrikuu ulatuses riigieelarvest.

Selleks, et saada ülevaadet Eestist lahkunud inimestest kohustab eelnõu looma välisriigis elavate ning töötavata Eesti kodanike kohta statistikat.

Seaduse eelnõuga muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, kutseõppeasutuste seadust, perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, riikliku statistika seadust, sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, vabariigi valitsuse seadust ja välisteenistuse seadust.

Toimetas Raul Sulbi
Märkmed: