"Pole võimalik käsitleda skandinaavlaste idaretki, pööramata tähelepanu muistsetele saarlastele, kuralastele või ka muudele Läänemere idaranna elanikele. Kasutades terminit 'viikingid' selle laiemas tähenduses võib täie kindlusega rääkida ka Eesti viikingitest."
Kirjeldus ülaltoodud tsitaadile: Marika Mägi "Kes olid viikingid?", Käsmu Meremuuseumi koduleheküljelt.
Dr. Marika Mägi, Ajaloo Instituudi arheoloogia osakonna juhataja ning Tallinna Ülikooli arheoloogia dotsent, on selle aasta Kotkajärve Metsaülikooli peakõneleja. Noor ja andekas teadur on kirjutanud mitmeid raamatud ja teaduslikke töid muistsest Eestist.
Metsaülikoolis käsitleb Marika paljuvaieldud muinasaja lõpusajandeid Eestis. Kõneaineks tulevad viimase kümnendi jooksul tugevasti muutunud ettekujutused tollasest Eesti ühiskonnast, samuti muistsete linnuste, kalmete ja muu arheoloogilise materjali uued tõlgendamisvõimalused.
Seda kõike täiendab National Geographic'u endine ajakirjanik Priit Vesilind oma slaididega, mille fotod ta kogus oma 2000.a. ilmunud NG viikingite artikli uurimistöö retkel.
Dr. Rein Peterson, emeriitprofessor York Ülikooli Schulich School of Business osakonna juures, ettevõtluse spetsialist, käsitleb Metsaülikoolis teemat "Viikingid — kas mereröövlid või ettevõtjad (entrepreneurs)"? Taani kirikud hakkasid 1076.a. kasutama spetsiaalset palvet kaitseks Eesti "piraatide" vastu: "Kõikvõimas Jumal, kaitse meid eesti võlurite eest," kes olevat merel käinud maagiliste laevadega, mida tunti kui "piraticas" nende vaenlaste seas.
Tiina Kirss, Toronto Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud, vaatleb lähemalt muistse Eesti kohta leiduvat ilukirjandust, sealhulgas K.A. Hindrey "Urmas ja Merike", A. Mälgu "Läänemere isandad" jt.
Teised Metsaülikooli lektorid käsitlevad moodsama ajastu teemasid. Dr. Mihkel Tombak, Toronto Ülikooli Rotman School of Management osakonna õppejõud, analüüsib immigratsiooni, emigratsiooni ja majandusjuurdekasvu. Kuidas diasporaa mõjutab majandusjuurdekasvu? Lektor analüüsib sotsiaalvõrke ja nende mõju ning toob näiteid Iisreali, India, Iirimaa ja Eesti rahvaste kogemustest.
Paavo Loosberg pakub ajalooliselt vähearutatud fakte saatuslikust aastast, mil Eestis toimus peaaegu riigipööre. Lektor vaatleb 1924. aasta Eestit; kuidas Eesti selle aastani jõudis ja mis siis Eestis juhtus.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas peasekretär Priit Aruvald käsitleb rahvale vähetuntud uudisteemat: Eesti ja salaluure esimese Eesti Vabariigi ajal.
Ja paljutõotav balti viikingite taaskehastamisgrupp TORVIK püstitab oma viikingiaegses stiilis koostatud küla. TORVIK taaskehastajad on teinud ise oma telgid, riietuse, relvad ning muud esemed. Ja ega me ei jää ilma ka viikingite mõõkadega, odadega ja sõjatapparitega tapluskunsti demonstratsioonist.
Peale loenguid on palju muud tegevust: laudkonnavestlused, keele-kõne arendamise grupid, filmiõhtud ja viikingiaegne lõpupidu.
Tantsupedagoog Tartust Anita Kreen tuleb tagasi Metsaülikooli, õpetama lõbusaid rahavatantsusamme.
Huviringid kustutavad loovat janu rahvatantsuga, käsitööga, veinimaitsmisega, loodusretkedega ja kunstiõpetusega. Lastesõim pakub lisaks muule tegevusele ka võimalust lastel õppida viikingiaegse Eesti kohta nii sõnas kui mängus. Muidugi saab saun olema soe ja lõkke ääres on alati ruumi naljahammastele ning laulumeestele ja -naistele.
Huvi on sel aastal suur, nii et on soovitav aegsasti registreerida, kindlustamaks kohta Metsaülikoolis. Informatsioon ja registreerimisleht on saadaval internetis aadressil www.eesti.ca/mu/mu2005 või võite helistada telefoninumbril 416-421-3812 või kirjutada e-posti aadressilemaimu@molder.ca.