Tunnid on läbi — Toronto eesti koolide 57. tegevusaasta lõppes algkooli lõpuaktusega 23. mail Eesti Majas. Tegevuskalendris on veel vaid eeloleval nädalalõpul koos vanemate kooliõdede ja -vendadega reis New Yorki. Aktusel saadeti teele algkooli 54. lend.

Aktusel avamisel lauldi ühiselt „Eesti lippu“. Koolijuhataja Tiiu Kajak tänas kooliperet tubli töö eest. Palvuse luges lõpetaja Mihkel Põldma, lõpetaja Andres Kivi esitas Arved Viirlaidi koolile pühendatud luuletuse „Kingi mulle võti“. Helisev eesti keel kõlas selgelt noorte suust.

Heli Tenno juhatusel ja Georg Iltali klaverisaatel kandis koolikoor ette kaks laulu: 1. ja 2. klass laulsid „Muusika kõigi jaoks on“, siis liitusid nendega vanemad klassid ja koos esitati „Koolikell“. Solist Juliana Bergen laulis Heli Tenno klaverisaatel „Armastus on suurim“. Meeldiv ülesanne oli antud 5. klassile — saata 6. klass teele, mida tehti ühiselt deklameerides „Sinu koolitee“. Päriti: kas tunned teed tulevikku? See on sinu koolitee!

6. klassi juhataja Kai Kiilaspea ja Tiiu Kajak jagasid välja lõpetajatele lõputunnistused ja -märgid. 54. lennu koosseis: James Brine (kiitusega), Henno Einola (kiitusega), Helmi Hess (kiitusega), Liis Jakobson (kiitusega), Andres Kivi (kiitusega), Mihkel Põldma (kiitusega), Taavo Tralla (kiitusega), Elias Gates Kass, Liia Kajak, Tarvo Kuus, Kristina Soolepp, Anneli Tamm, Heli Vanaselja, Stefani Viinamäe.

Lõpetajaid esindas sõnavõtuga Helmi Hess. Hesside pere elab Torontost 120 km eemal; Helmi on rehkendanud, et tema elust on kulunud 567 tundi eesti kooli sõitmisele ja vaid 324 tundi koolipingis istumisele. Lihtne matemaatika näitab pingutuste ajalist hinda. Ent seda tuleb perspektiivi asetada, mida Helmi ka tegi, võrreldes oma eestikeelset hariduskäiku vanaisa Ennu omaga. Vanaisa oli samavanuselt pidanud Eestist põgenema, sõjakeerises ei olnud võimalik eesti keeles õppida, lõpuks Kanadasse jõudes otsustas perekond elama asuda Torontosse, kuhu oli arvukalt eestlasi kogunenud. Eestlaste peamine siht on võõrsil olnud keelt ja kultuuri hoida, mis Helmi sõnul poleks ilma eesti koolita olnud kuigi lihtne. Seetõttu on ta nõus heameelega veel mitusada tundi sõitma kaugelt Torontosse, et keskkoolis ja gümnaasiumis käia, andes nii oma panuse eestluse hoidmisele. Soravas emakeeles peetud kõne teenis pika aplausi.

Kai Kiilaspea tänas oma sõnavõtus lõpetajaid toetuse eest, rõhutades, et noored olid alati positiivsuse ja hea tujuga valmis iga uut asja vastu võtma.

Toronto Eesti Maja poolt tervitas Raivo Remmel, kes kinkis igale lõpetajale Eesti Maja aktsia, öeldes, et noorte osalusega tagame püsiva tuleviku. Toomas Marley tõi nii tervitusi kui stipendiumeid Toronto Eesti Ühispangalt, mis on kooli ajaloo algusest peale toetanud selle tegevust ja kinkinud lõpetajatele lõpumärke. T. Marley rõhutas koolide järjepidevust ning tõika, et eesti koolide lõpetajad on täna juhtisikud paljudes meie organisatsioonides. Peeter Einola tõi Eesti Abistamiskomitee Kanadas esindajana 54. lennule sama sõnumi, lisades lõpetajatele samuti tunnustust stipendiumide üleandmisel.

Koolikomitee esinaine Elle Rosenberg tänas lõppsõnas kõiki, kes eduka kooliaasta kordaminekuks oma panuse olid andnud, tõstes eriti esile Eesti Sihtkapital Kanadas suurt majanduslikku panust. Heljo Luide mälestusfondi stipendium kõige püüdlikumale eesti keelt kõneleva algkoolilõpetajale anti tänavu James Brine'ile. Stipendiumi andis üle õp Andres Taul. Tarvo Hessi mälestusfondi stipendium kõige „lahedamale“ lõpetajale on lõpetajate enda otsustada. Tänavu ei suudetud lahedaimat valida, kuna neid oli kaks — Liis Jakobson ja Liia Kajak said oma klassikaaslaste soosingu ning õp Tauli käest ümbriku.

Elle Rosenberg tänas veel neid, kes aastaid on sama hinna eest valmistanud lõpumärke ja -sõrmuseid. Nendeks on Anvil Jewellery, Crawford Castings ja Juku Kann, vastavalt algkooli, keskkooli ning gümnaasiumi märkide/sõrmuste tegijad.

Kauniks kombeks on lõpuaktusel õpetajate austamine lilledega. Sel aastal märgiti ka esmakordselt seda, kuidas ema ja tütar koos kooli lõpetavad. Tiiu Kajak on otsustanud koolijuhataja kohalt pärast pikki aastaid tagasi astuda, andes aga oma nõusoleku uut koolijuhatajat sügisel nõustada. „Koolipapa“ Edgar Marten tänas Tiiu Kajakut, leides, et eesti koolidel on aastate kestel olnud õnne heade juhatajatega, kes toetavad ning hoiavad õpilasi võrdselt. Hr Marten tõstis esile Tiiu haruldast iseloomu, suurt optimismi ning tohutut energiat. Kai Kiilaspea tänas Tiiut õpetajate poolt, lugedes ette Eestist pärit õpetajate päevaks koostatud ridu, millest meeldejäävamate hulgas olid „ikka anda on su osa ja õnn“. Vanemad ja koolipere tänasid Tiiu Kajakut tehtud töö eest sooja aplausiga.

Eesti hümn lõpetas aktuse, lõpetajad siirdusid kristallsaali, kus peeti koos õpetajate ja koolide komitee liikmetega ühiselt lõpupidu.

Märkmed: