See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kaugelt-ja-lahedalt/article31799
Kaugelt ja lähedalt
18 Mar 2011 Tiina Nõlvak
Teleekraanid, ajalehtede esiküljed ja raadiokanalid on ikka veel täis Jaapani uudiseid. Lähis-Ida sündmused on hetkeks jäänud teisejärguliseks, sest Jaapani tragöödia on sedavõrd hirmuäratav, et on puudutanud meid kõiki. Pealegi pole jaapanlased oma kannatustes karvavõrdki süüdi. Loodus lihtsalt näitab meile aeg-ajalt meie haavatavust ja sõltuvust. Isegi valimistulemustest, mis ometigi on praegu tähtsaim asi Eestis, kuuleb vaid tükati-lapati.

Jaapani tuumaplahvatused on jutuks tõstnud taaskord tuumajaama ehitamise võimalikkuse Eestisse. Eestlastel on hästi meeles Tshernobõl ja selle järelmõjud, mis radioaktiivsete pilvedega siiagi jõudsid. Arutatakse, et tuumaenergeetika arendamise küsimused tuleb Jaapani sündmuse valguses üle vaadata, kuid arvestades, et suurem osa Euroopast on seismiliselt kaugelt vähem aktiivne piirkond kui Jaapan. Eesti tuumaplaanid on õnneks nii algses ja otsustamata faasis, et saab rahulikult ära oodata Jaapani sündmuste lõpplahenduse ja analüüsi (kuigi teadupärast olid Jaapani tuumareaktorid juba pensionieas ja ime, et seal enne midagi hullu juhtunud pole).
Ja Sosnovõi Bor on meil ju lausa külje all, nii et kui seal peaks pauk käima, saame oma doosi niikuinii kätte. Ikkagi tuleks endale nüüd selgeks teha, kas eelistame tuumaelektrile alternatiivsete energiaallikate laialdast kasutamist – näiteks tuulegeneraatoreid oma maja taga põllul – ning suuremat sõltumist elektriimpordist ja elektrituru hetkehindadest. Kui järgmsel aastal igasugused saastekvoodid Eestile tõusevad (ja põlevkivi põletamine tõstab neid kaunikesti palju), tuleb hakata mingit riiklikku energiaprogrammi tõsiselt läbi arutama. Eesti on tuulte ja veeriik ning lisaks tekitame ohtralt ka materjali, mis annaks võimaluse biogaasist elektrit toota. Aga kõik see on praegu ikkagi tulevikumuusika.

Eilsed raadio esiuudised olid aga kultuurilainel. Laineid lõi Inglismaal ilmunud-ilmuv sõjaraamat, mille esmatiraazh müügilt ära korjati ja seda väidetavalt eestlaste palvel, sest raamatus oli Afganistanis välismissioonil langenud eestlaste kohta delikaatseid isikuandmeid. Raamat „Dead Men Risen“ ( „Surnust tõusnud mehed“), autor Toby Harnden, räägib Walesi kaardiväe kuuekuulisest missioonist Helmandis 2009. a suvel. Nad moodustasid peamise üksuse, mille ümber oli formeeritud Briti lahingugrupp. Osa sellest üksusest tegutses ka Eesti kompanii major Tarvo Luga juhtimisel. Autor väidab küll, et eestlased kohanesid Afganistanis hästi, kuid kirjeldab samas eesti poiste surmapõlglikke tegevusi ja ka haavatasaamise asjaolusid.

Raamatu eesmärk on portreteerida Afganistani sõja reaalsust kohapeal oleva tavalise sõduri perspektiivist. Aga samal ajal püüda sobitada seda kogemust laiemasse sõjalisse ja poliitilisse konteksti. Nii president Ilves kui kaitseminister Aaviksoo väidavad mõlemad, et nemad otseselt pole raamatu hävitamisega seotud, küll aga on nad teinud lobitööd ja edastanud märgukirju Inglismaa ametnikele sobimatutest kohtadest raamatust. Raamatu autor võib aga õnnelik olla, sest tõenäoliselt kujuneb nüüd raamatu müüginumber üsna suureks. Reklaam missugune ju!

Valimistulemustest ikka ka.
Tundub, et seekord läks kõik suhteliselt rahulikult ning mulle, kes ma valisin elektrooniliselt ja arvuti kaudu ning tulin Eestimaale reisilt tagasi alles peale valimisi, midagi eriti silma ei torganud. Eks reformikate võit oli ennustatav, kuigi seda, et neil nii hästi läks, nagu ei oodatud. Keskerakond küll otse välja ei ole öelnud, et valimised olid nende jaoks kaotus, aga keskidest on ajakirjanduses kõige rohkem juttu olnud. Eks nad pea nüüd helpima oma suure juhi kokkukeedetud suppi ja arutatakse tõsimeeli, kas Edgaril on ots käes. Tore, et IRL hästi esines. Eile lõpetas valimiskomisjon viimaste laekunud kaebuste läbivaatamise ning nüüd saavad rahuolematud oma kaebustega edasi kohtusse minna. Ametlikult aga valimistulemusi enne välja ei kuulutada. Enam-vähem on aga riigikogu koosseis teada, kuigi eks seal tuleb veel väljavahetamisi, sest osa läheb Euroopasse ja osa valitakse ministriteks. Nende valimiste omamoodi kummaline tõik oli aga asjaolu, et Riigikogusse valiti 101 kohale ainult 18 naist!
Märkmed: