See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/katrin-lust-buchanan-esivanemad-touske-ometi-surnuist-ules-delfi/article29658
Katrin Lust-Buchanan: Esivanemad, tõuske ometi surnuist üles! DELFI
18 Sep 2010 EWR Online
Katrin Lust-Buchanan, London, www.DELFI.ee

Nädala alguses küsis minu välismaal elav sõbranna, kas ma olen lugenud uudist sellest, kuidas Eesti riigiarhiiv müüs mormoonidele maha meie esivanemate isikuandmed.

„Mida?“, karjatasin seda meili lugedes, mille lõpus seisis sõbranna lause „Nüüd on siis kõik surnud eestlased kuni 17. sajandini mormooniusku ristitud!“

Mõtlesin omaette, kuidas ma sellise uudise küll maha magasin. Loen ju interneti kaudu eestimaiseid lehti kogu aeg!

Hiljem internetis kõõludes aga selgus, et see poldnudki skandaal. Kui minu viis see uudis siin kaugel šokiseisu, siis Eestis ei tekitanud see mingit poleemikat. Mõned päevalehed tegid väikese uudisnupu, aga üldiselt tundus see teema eestlasi tuimaks jätvat. Rohkem räägiti talendisaatest.

Mina aga ei saanud aru, kuidas saab nii olla, et Eesti vabariigis on võimalik maha sahkerdada esivanemate nimed ning see ei ületa isegi mitte uudiskünnist. Et ühel tegelasel riigiarhiivis tuleb mõte kadunukeste hinged paari miljoni krooni ja tehnika eest jänkidele maha müüa ja nii juhtubki. Seda ei arutata avalikult. Oma rahvaga ei räägita isegi läbi.

Aga kui need nimed ja hinged kellegile korda ei lähe, äkki tõmbame siis koolide ajalootundidele ka kriipsu peale? Milleks rääkida lastele koolis Jüriöö ülestõusust, kui selles osalenud Maarjamaa hinged on nüüd mormoonide käsutuses kusagil Ameerikas. Äkki õnnestub mõnel meie ajalugu ka kellelegi kasulikult pähe määrida.

Kohalikule britile on sellist uudist raske selgitada. Minu Suurbritannia ja USA kodakondsusega abikaasa ütleb ainult napisõnaliselt “No class!” See võiks eesti keeles tähendada midagi maneeritut. Kommete puudumist. Piinlik hakkab, sest ma olen pärit maneeritust riigist, mis on kogu oma rikkusest ja Euroopa Liidu eufooriast hoolimata mõtteviisilt ikka veel kolmanda maailma tasemel.

Selliseid asju juhtub ehk Aafrikas või Aasias, kus inimesed surevad iga päev nälga ja puhta joogivee puuduses müüakse maha oma keha. Ometi kaldun ma arvama, et ka aafriklased ja budistlikud aasialased kardavad nõidust nagu välku ja pigem surevad kui oma surnud esivanemate hinged müüki panevad.

Kogu selles ebameeldivas šokis ei ole ma aga grammigi mures meie esivanemate pärast. Kui Stalin ja sõjad neid ei murnud, siis ei murra neid ka mormoonid. Meie esivanemad on tugevad nagu kalju. Mind hämmastab pigem see, et tänapäeva eestlasel puudub oma juurte vastu igasugune respektitunne. Mis kuradi loomad me oleme, et me ei tee vahet eetilisel ja ebaeetilisel?

Et ma olen sündinud riigis, kus inimeste mina võib isikuandmete näol sattuda raha eest ükskõik kuhu ja kelle kättesse.

Kui eestlased selle uudise kõrvust mööda lasid, siis meie esivanemad keeravad end küll praegu hauas ringi. Sellisest „kõik müügiks“ Eestist nemad küll ei unistanud. Eesti talupojas oli kindlasti rohkem klassi kui tänapäeva eestlases, kes on läänemaailma ori. Mis on ometi juhtunud eestlase kanguse ja uhkustundega, mille järgi meid kunagi tunti?

Minu meelest säilis karmi Nõukogude Liidu range režiimi all eestlase haritus paremini kui vabas Eestis. Igale normaalsele Lääne-Euroopa inimesele jätaks selline tegu ühest rahvast madala mulje. Ja tühja neist teistest ja nende arvamustest. Milline üks endast lugupidav riik annab oma ajaloolised isikuandmeid mingile ususektile ümber ristida?

Häbi olgu ka meie jõuetul Eesti evangeelsel luterlikul kirikul, mis isegi ei arva selle nõmeda teo kohta midagi. Ilmselt elavad ka nemad jänkide hirmus, suutmata oma suud paotada ja kätt mormoonide ja riigiarhiivi vahele panna. Kas ühe tugeva kiriku ülesanne pole mitte anda oma rahvale südametunnistus?

Kogu selles rahahulluses ja vabaduses on eestlane unustanud oma enese identiteedi. Ühe osa sellest müüsime me just ameerika usuhulludele maha.

Keegi arutas juba, kui tõsiselt tasub üldse mõnda needust või ümberristimist võtta, aga tule taevas appi, see pole ju ometi selle räpase tehingu uba! Mõte on ju selles, et ükski lugupeetud rahvas ei müü maha oma ajalugu.

Mind huvitab, kes selle teo eest vastutab ja kas tal tõesti lastakse niisama pääseda? Kas Eesti riigil pole sellise sammu kohta mitte midagi öelda?

Kui nendel mormoonidele müüdud esivanemate hingedel oleks nüüd vaid jõudu jänkide nõiduses surnuist üles ärgata ja oma rahva silmad avada.
Märkmed: