Nädala portree Kui aasta tagasi tekkis Karlsruhe messiühingul idee äratada ellu rahvusvaheline tarbekunsti mess, oli nii mõnigi skeptiline, sest ainüksi Saksamaal organiseeritakse juba rohkelt kunstile pühendatud üritusi.
Kuid kuna messi debüüdile soovijaid oli palju rohkem, kui neid üritusele mahtus, siis oli see tõestuseks, et uue näituse asutamine oli hädavajalik samm.
World Crafts Council-Europe president Bernd Roeter tõi esile, et EUNIQUE pakub tarbekunsti tootvatele kunstnikele ja disainijatele erilise platvormi, kus neile avaneb meeldivas õhkkonnas võimalus esitleda galeristidele, sisseostjatele ja haruldusi armastavatele kunstisõpradele oma individuaalseid töid.
Tänavusel üritusel näitasid oma loomingut 400 tippdisainerit 21-st riigist. Partneriks oli Belgia. Teatavasti on just selle riigi disainerid kogu maailmas tuntud oma originaalsuse ja kvaliteedi poolest. Tõenäoliselt oli kõige kaugemalt Badeni metropoli tulnud jaapanlanna Eiko Sugano, kelle spetsialiteediks on feminiinsed käekotid. Palju kunstnikke oli naaberriigist Prantsusmaalt: Wabé värvirikkad paberimassist valmistatud skulptuurid õhkusid optimismist ja tema kaasmaalase Jean Bourdieri „mänguasjad täiskasvanutele“ tegid jällegi meele rõõmsaks. Saarimaal tegutsev Gepa Lorenz esitles hõbeehteid, mida võib ka üürida, Austriast tulnud Sabine Moshammer oli kohal huvitava keraamikaga ja Angelika Brüssel-Bruns omakorda ekstravagantsete vildist tehtud esemetega. Lõhenahast valmistatud uhkeid käekotte pakkus Monika Assem, Elsassi kunstnik Nathalie Rolland-Huckel oli tulnud Karlsruhesse oma puidust tehtud, värvitud ja lakitud originaalsete ehetega. Üritus pakkus väga palju ilusaid asju, mis kõik vääriksid imetlemist. Messikülastajaid oli kokku 7800, ehk 20% rohkem kui eelmisel aastal. Kui mõnele tunduvad arvud liiga väikesed, siis ei tohi unustada, et EUNIQUE’i puhul on tegemist alles noore, kasvava messiga, mis vajab veel nii sisseelamist kui tuntumaks saamist. Ka art Karlsruhe looja Karl Ewald Schradele üle muiati alguses üleolevalt, kuid nüüdseks on noobel kunstimess leidnud kunstiarmastajate hulgas oma koha ja ürituse külastajate arv on iga aastaga tõusnud.
„Oleme tulnud oma eesmärgile, muuta EUNIQUE tarbekunstnike rahvusvaheliseks kohtumiskohaks, sel aastal sammukese lähemale,“ tõi esile Britta Wirtz, kelle „laps“ see üritus on. Karlsruhe messiühingu juht vaatab kõikidest alguse raskustest hoolimata positiivselt tulevikku, järgmine üritus toimub 27.-29. mail 2011.
Karlsruhe lähedal Rheinstettenis olev modernne messihoone oleks kui loodud kunsti esitlemiseks. Siin on nii ruumi kui valgust. Seetõttu tulevad ka esitletavad tööd, olgu siis mööbel, ehted, mänguasjad, klaas, keraamika, kotid, riided või puidust tehtud tooted, suurepäraselt esile. Külastaja võib pealegi olla kindel, et üritusele välja pandud tooted on kõrge kvaliteediga unikaadid, sest messile saavad tulla ainult need disainerid, kes on valitud välja rahvusvahelistest ekspertidest koosneva žürii poolt.
Katrin Amose ehted peegeldavad tema perekonnalugu Katrin Amose perekonnalugu vajaks eraldi artiklit. See on rahutu, osaliselt traagiline ja täis üllatusi. Tema isa on Tallinnfilmi nukufilmide tegijana tuntud, Bakuus sündinud ja Berliinis koolis käinud Elbert Tuganov, vanaisa jällegi Osseetia vürst ja skulptor. Eestlanna töödest peegeldub selgelt välja tema soov rahu ja järjepidavuse järele. Kerttu Soansit tsiteerides: „Katrin Amos soovib püsida püsimatuses. Disaineri tööd pakuvad meile meie enda vananemist ja elule esitatud nõudmiste kahanemist leppimise läbi. Oleme üles kasvanud, olnud noored ja saanud vanaks muutumatu kõrval, oleme selle ise täitnud oma elu ja mälestustega.“ Edasi arvab Soans: „Eesti disainer on püsija tüüpi looja. Katrin Amos on sähvimise asemel valinud kumamise. Kumamise reegleid tundes ei üllata ta meid muu kui kumamise endaga. Me teame, mida ta teeb, ja ennäe – seda ta teebki! Ikka ja jälle on püütud lahti mõtestada tema võimet alati moodne olla – ükskõik kummale poole päeva ka ajateljel nihutada, kunstniku ehted sobivad ikka.“
Katrin Amose ehete disain on lihtne ja minimalistlik, kuid mitte konservatiivne. Hoopis uskumatult modernne ja ajatult noobel. Eestlased on ehtelembelised, ükskõik kas sõrmused, rinnanõelad, kaelakeed või käevõrud, ehetega soovitakse toonitada oma isiklikku stiili. Seetõttu sobivadki kunstniku loodud prossid, mida võib soovi korral riputada ka keti otsa, ennekõike iseseisvale, iseenda stiili leidnud naisele ja mehele. Tõepoolest, tänapäeval ei pelga ka tugevama soo esindajad kanda ehteid. Kui aastakümneid tagasi julgesid Eevatütred tõmmata jalga püksid, siis pole nüüd enam mingi uudis, et ka mehed toovad oma isikupära esile ehete kaudu.
Eesti ehetelooja kasutab oma tööde valmistamisel modernset tehnikat, näiteks laserprinti. Üks osa tema tööprotsessist on fotode tegemine ja töötlemine, et siis seejärel need laseriga hõbeda pinnale viia. 1996 avas Katrin Amos koos Tiina Käeseli ja Elna Kaasikuga Tallinna vanalinnas Lühikese jala alguses „Galerii kaks“. ON-grupi initsiaatori ja asutajaliikme loomingus on peale ehete suuremahulist vineerigraafikat, tekstiilobjekte ja skulptuure. Teda on premeeritud mitmete tähtsate autasudega, nende hulgas 1989 International Exhibition of enamel Art in Japan, Award ja 1986 8th International Biennal of Enamel Art Limoges, Grand Prix.
Koos Katrin Amosega oli EUNIQUE-messil Maris Aunins. Läti ehetekunstnik, kes on samuti nagu Amoski, õppinud metallehistööd Eesti Kunstiakadeemias, esindab klassikalist juveelikunsti, kuid tema tööd on samas hästi proportsioneeritud ja kvaliteetsed. Aunins kasutab häid kive, ta lihvib kvartsi, akvamariini, topaasi või merevaigu ise unikaalseteks ja originaalseteks kujunditeks. Tema tööd on olnud esil mitmetes Saksamaa galeriides, kuid muidugi ka tema kodulinnas Riias, Vecpilsetas 9.
Katrin Amose “püsimise triip” ja Maris Auninsi juveelid said Karlsruhes sooja vastuvõtu osaliseks. Ka mõlemad kunstnikud ise jäid ürituse kvaliteedi ja organisatsiooniga rahule.
Enam informatsiooni:
http://www.ongrupp.ee www.katrinamos.ee www.eunique.eu 
