Kas võime alati usaldada tehnoloogiat?
Inimesed | 29 Dec 2013  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
TTÜ LÜHIINTERVJUU • 28.12.2013

Detsembris anti TTÜ IT teadlasele ja akadeemikule Raimund Ubarile Eesti Teaduste Akadeemia Alumäe medal. Sellest ning tehnoloogia usaldusväärsusest ja vananemisest räägibki akadeemik Ubar oma intervjuus.

* Mida tähendab ühele IT teadlasele, akadeemikule Eesti Teaduste Akadeemia Nikolai Alumäe medali saamine?

Akadeemik Nikolai Alumäe oli matemaatik-mehaanikateadlane, kes asutas 1960. aastal Küberneetika Instituudi (KübI) ja oli samal aastal valminud esimese Eesti arvuti M-3 hälli juures. Arvuti M-3 töötas kiirusega 30 tehet sekundis, aga juba aasta pärast oli kiirus kasvanud 100-kordseks. Niiviisi algas Eestis see põnev tormiliselt arenev IT-ajajärk ka minu jaoks, sest 1960. aastal sai minust tudeng. Läks aga veel 20 aastat enne, kui minu esimesed õpilased hakkasid oma teaduskraade kaitsma KübI teadusnõukogu ees, mida juhatas Alumäe.
Nikolai Alumäe medal on akadeemia kõrgeimaks autasuks informaatika ja tehnikateaduste valdkonnas ja see antakse välja kord nelja aasta jooksul. Seni on Alumäe medaliga autasustatud akadeemikuid Jüri Engelbrechti ja Hillar Abenit. Minu jaoks oli selline esiletõstmine ootamatuks üllatuseks ja kindlasti suur au. Selle medaliga autasustamine tähendab tunnustust tervele TTÜ arvutitehnika instituudile ning osa medali aupaistest kuulub tingimata ka mu õpilastele ning kolleegidele, kellega oleme aastaid palju soola-leiba ära söönud uurides ja lahendades arvutite tõrkekindluse ja diagnostika probleeme. Mu eriline tänu pika viljaka koostöö eest kuulub kolleegidele Jaan Raikile, Artur Jutmanile, Maksim Jenihhinile ja kõigile mu endistele õpilastele, kellelt olen palju ka ise õppinud. Saadud tunnustus aga annab enesekindlust ja julgustab jätkama samal teerajal, kuni on jaksu. Sest teadlane olla tähendab viibida kuni lõpuni poolel teel…

* Eestlased on tuntud tehnikalembuse poolest, kas me võime aga usaldada alati tehnoloogiat?

Me ei märka igapäevaelus, et oleme kõik narkomaanid – arvutisõltlased. Veel enamgi, 99% kõigest olulisest meie ümber sõltub samuti mikroprotsessoritest. Avastame oma sõltuvuse alles siis, kui “klikk” ei toimi või nutikas vidin hangub… Tarbime meeleldi inseneride loomingut, aga me ei andesta neile vigu. Inseneri kategooriliseks imperatiiviks on tema loomingu usaldatavus. Kuid mida keerulisemaks muutub tehismaailm, seda raskem on garanteerida tehnoloogia usaldatavust, avastada ja likvideerida häireid.
Samas on siin üks paradoks: räägime usaldusmurest, aga elu näitab, et arvutid on päris töökindlad ja neid võib usaldada julgesti. Paradoksi võti seisneb inseneride senise töö tubliduses, mis aga ei tee probleemi olematuks. Väikese panuse on andnud siin ka meie uurimisgrupp. Oleme loonud teooriaid, algoritme ja meetodeid digitaalsüsteemide verifitseerimiseks, automaatseks projekteerimisvigade ja riistvara rikete diagnoosiks, testprogrammide automaatseks sünteesiks… Meie diagnostikatarkvara Turbo-Tester on kasutuses olnud rohkem kui 100 laboris 45 riigis, oleme loonud rikete analüsaatori, mis töötab mitmeid kordi kiiremini, kui praegu tipptööstuses kasutatavad analoogid. Just lõppesid meie koordineerida olnud europrojektid CREDES ja DIAMOND, kus partneriteks olid IBM ja Ericsson – maailma tipptööstus. Alanud on järgmine europrojekt BASTION, mida koordineerib meie hulgast võrsunud spin-off firma Testonica Lab, kes on juba mitme tootega maailmaturul ja rahvusvahelises koostöös oma kindla niši leidnud. Projekti eesmärgiks on luua meetodeid võitluseks elektronskeemide vananemise vastu. Teema on äärmiselt aktuaalseks muutunud ja rahastamine saavutati ülitihedas konkurentsis.

* Kas ja kuidas saab võidelda elektroonikaseadmete vananemise vastu?


Sõnaga "vananemine" on seotud mitu puänti. Vananemist võib elektroonika puhul mõista kaheti: (1) seade on vanaks jäänud, sest uued vidinad on peale tulnud, või (2) transistorite füüsikalised parameetrid on halvenenud ja seade töötab valesti. Esimesel juhul pole parata, seade tuleb ära visata. Teise juhtumi leevendamiseks on aga avastatud mitu võimalust – nii vananemise “pidurdamist” kui vananenud elektroonika “taasnoorendamist”. Inimese vananemise puhul “töötab” kahjuks ainult esimene variant – noorendavat eluvett pole osatud leida ja vanad peavad noorte eest lihtsalt kõrvale astuma.

Elektroonika vananemine tuleneb füüsikalistest põhjustest, mis on seotud nanoelektroonika dimensioonide vähenemisega. Näiteks kaasaegne auto võib kasutuskõlbmatuks muutuda juba kolme aasta pärast elektroonika vananemise tõttu. Kui teaks, millised komponendid projekteeritavates elektroonikaskeemides võivad vananemise mõttes kriitiliseks osutuda, siis võiks niisugused “süüdlased” välja selgitada ja nende mõõtmeid juba projekteerimise käigus suurendada. Suuremate dimensioonidega transistorid vananevad aeglasemini. Uute tehnoloogiatega kaasnev kiire vananemine on homsete elektroonikarakenduste üks põhilisemaid probleeme, mille juured on riistvara füüsikas, aga lahenduste võtit tuleb otsida tarkvaras. Oleme meiegi asunud uurima elektroonika vananemise pidurdamise võimalusi ja projekt BASTION annab selleks häid rahvusvahelise koostöö võimalusi.

Küsis
TTÜ pressiesindaja Krõõt Nõges

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Inimesed
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus