Kas uus Prantsuse revolutsioon?
Arvamus 12 May 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Hiljuti on uudiseid hõivanud Prantsusmaal toimunud rahva meeleavaldused, kus ei puudunud ka demonstrantidepoolne vägivald. Politseinikke visati kividega ja kasutusel olid „Molotovi kokteilid“. Korravalvurid kaitsesid end kilpide ja tuletõrjevoolikutega, millest märatsejaid pritsiti. Meeleavaldajad nõudsid, et valitsus ei viiks läbi seadust, mis annaks eraettevõtjatele õiguse esimese kahe aasta jooksul lasta lahti noori palgatud töötajaid, kui nad ei osutu sobivaks tööjõuks.

Pärast paari nädalat üle terve maa kestnud meeleavaldusi andis valitsus järele. Seaduseelnõu võeti tagasi ja ettevõtjaid lubati rahaliselt hüvitada, et katta sobimatute töölistega seotud kulusid. Riigieelarves selleks raha ei ole, seega raha tuleb laenata, mida siis tulevased generatsioonid peavad kinni maksma.

Mitmed vasakpoolsed kommentaatorid peavad äsjasündinut demokraatia võiduks, kuna valitsus võttis rahva tahtmise kuulda ja käitus vastavalt. Enamik kommentaatoreid sellega siiski ei ühine, sest leitakse, et märatsevale rahvamassile allumine viib anarhiale. Rahvas valis presidendi ja parlamendi ning sellekaudu kaudselt valitsuse, kes teevad seadusi ja viivad neid ellu. Nii demokraatia töötab.

Prantsusmaa majanduskasv on olnud väga kesine „tänu“ paljudele eeskirjadele ja ametiühingute võimule, mis ahistavad eraettevõtluse arengut ja uute töökohtade loomist. Tööpuudus on üle 10% ja palju suurem noorte hulgas. Hiljuti püüti tööpuudust parandada sellega, et viidi läbi seadus, mis piiras töönädala 35 tunnini. Selle piiri ületamine on keelatud. Prantsuse heaoluühiskond võimaldab töötajatele pikki puhkuseid, varast pensionileminekut ja häid pensioneid. Riik toetab ka kodanike tervishoiukulude katmist.

Sündivus on Prantsusmaal langenud väga madalale, mistõttu suhe töötajate ja pensionäride vahel iga aastaga langeb töötajate kahjuks — produktiivsete kodanike ja maksumaksjate arv väheneb võrreldes pensionäridega, kes on suured heaoluühiskonna tarbijad. Edusammud arstiteaduses on tunduvalt pikendanud inimeste eluiga, mistõttu pensionäride suhteline arv kasvab veelgi kiiremini. Mitmed uurimused on näidanud, et pärast oma 65. eluaastat kuni surmani tarbib inimene neli korda rohkem tervishoiu ressursse kui esimese 65 eluaasta jooksul. Kui Prantsusmaal on juba praegu raskusi olemasoleva heaoluühiskonna rahastamisega tulumaksudest, siis on tulevikus ette näha tõsiseid probleeme.

Probleemi aitaks vähendada noorte inimeste immigratsioon. Kahjuks aga Prantsusmaa senine immigratsioonipoliitika on poliitilise korrektsuse tõttu viinud selleni, et immigrandid ei integreeru prantsuse ühiskonda ja noorte muhameedlaste hulgas on tööpuudus ja rahulolematus veelgi kõrgemad. Nende vägivaldsed meeleavaldused möödunud aastal ei loo prantsuse ühiskonnas soodsat kõlapinda suurema immigratsiooni suhtes.

Põhiliselt on vaid kolm lahendust. Esiteks, tõsta töötavate kodanike tulumakse, teiseks kärpida hüvitusi ja kolmandaks teha mõlemat. Kõikidel lahendustel on negatiivne mõju kas tervele ühiskonnale või osale. Tõenäoliselt tekivad pinged generatsioonide vahel, mis äsjaste meeleavalduste taustal võivad hoopiski vägivaldsemaks muutuda, sest tegemist on palju drastilistemate muudatustega. Jääb vaid loota, et 1789. aasta verine revolutsioon ei kordu!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus