Noh, sai mööda see küünlapäev ja nüüd on vastlapäev ukse ees. Mõtlesin omaette, et need nimed on vist niiviisi seatud, et mida küünlapäeval küsiti, sellele vastlapäeval vastati. No mis ma ikka oskan kosta. Mineva nädali ma kirjutasin, et küünlapäeval käidi naabriperes kaljamärga kauplemas, aga nüüd vastlaga algab paastuaeg. Seajalgu ikka tohib veel järada ja kontidest vurri teha, aga siis on naljal lõpp ja tuleb akata rihma pingutama.

No asi seda rihma pingutada pole, eks seda ole elus ädaga tehtud küllalt. Aga et vabatahtlikult, see nigu ästi ei istu. See on nigu omal ajal Saksa kroonut teenima minek, et vabatahtlikult vastu tahtmist. Aga noh, kannatab välja, pea need päästvad lihavõtted pärale ei jõua.

Liugu sai vastlapäeval kõvaste lastud ja ikka selle lootusega, et siis kasvab tuleva suvel ilus lina. Mida pikem liug, seda pikemad linakiud. Eks seda sporti arrastatakse veel praegugi ja mitte ainult vastlapäeval. Minu pärast arrastagu, niikaua kui nad seda minu istmenaha peal ei tee, kulutagu ikka igamees enda oma.

Üks ull komme oli vastlapäeval veel, mida mina enam ei mäletandki, aga Katal oli meeles. See oli päev, mida vanapoisid pelgasid. Põlise kombe kohaselt võisid vanatüdrukud sel päeval kosja minna. See oli iseendast irmus küllalt, aga vana seadus oli sihuke, et neid kosjasi ei tohtind tagasi lükata. Kus nüüd naisõiguslased kisavad ja nõuavad endile meestega võrtseid õigusi, aga ise olid juba vanal allil ajal ulga võrtsemad kui mehed. Meessoost kosilasele tohtis iga tüdruk igal ajal undipassi anda.

Aga nüüd ma räägin lõpetuseks midagi, mil pole vastlapäevaga midagi pistmist, aga uudis lihtsalt sattus sinna lähedale ja mina kuulutasin ta vastlauudiseks. Minu seisukohalt on see päris ea uudis ja teeb südame rõemsaks, sest üks kõrge koht on varsti vabanemas ja mul on ead santsud seda endale kaubelda.

Vata meil on siin ju Eesti Vabariigi aupeakonsulaat ja puha. Ma pidasin seda Leivati poissi ikka peris asjalikuks meheks konsuli koha peale, aga nüüd tuleb välja, et on üsna äbarik vend. Vene nashifashistid olid tuld kokku ja teind nimekirja neist inimestest, keda nende arust ei tohiks Venemaa pinnale lasta. Et nigu tuleb, nii värat lukku ja võti Musta mere põhja. Eks Leivati nimi old kah seal kirjas. No kuulge, kas nisukest selli maksab konsuli koha peal pidada, keda ei kõlba isegi Siberi saata. Mina olen kindel, et meie rahvas ääletab ta veel enne suurt aastapäeva maha ja keda neil peale minu ikka asemele panna on. Kui see madin meil siin peale akkab, siis olge kenad inimesed ja ütelge minu eaks paar toetavat sõna. Eks teil endil ole kah uhkem tunne, kui loete lehest, et nüütsest peale on konsul Karla kalendrisaba.

Märkmed: