Eks meile kõigile tule ükskord see aeg, kus sind kellelegi enam vaja ei lähe. Surm on su ära unustand ja maksuamet sust kah enam õieti ei ooli, ei viitsi paari kõhna kopika pärast kätt õieli ajada. No aga millegagi tuleb seda elunatukest ikka täita, kui ta sulle alles on jäetud. Akkad ajaviiteks lihtsalt mõtlema, kuigi see on kah juba raskevõitu töö, roostes ajud aina ragisevad. Tuletad meelde, misukesi laule vanasti lauldi. Noh, kohe mäletad — noorus on ilus aeg! On ilus aeg jah, aga oleks veel ilusam, kui ta natuke iljem elus tuleks. Käib teine nii vara ära, et sina ei saa veel õieti silmigi lahti, kui tema juba läind ja lehvitab eemalt.

No aga mõtleme vähe ilisemate aegade peale. Eks selles elus ole ikka nalja saand kah, mida maksab mäletada. Kui me Kustaga olime siia maale jõud ja koos tööd tegime, siis oli meie kambas veel kaks eesti tõugu meest, Uugu ja Ärni, nüüd mõlemad ammu mullatoidul. Nad olid omavahel ead sõbrad, aga ajasid jonni kah, nigu õiged eesti mehed kunagi. Ärni tahtis kangeste rikkaks saada ja rehkendas, et selleks tuleb akata tingimata äri ajama, et töö pole veel kedagi toit. Uugu jälle vasta, et sul pole ärisoont, sina sellega rikkaks ei saa. Ja kas rikkus toob sulle õnne? Aga Ärni muudkui ajas oma, et kui rikkus õnne ei too, ehk siis õnn toob rikkuse. Ja rikkus toobki ainult viletsust, siis see on ikka natuke paremat sorti viletsus, vilets rikas ikka etem kui vilets vaene.

No nõnda nad jahmerdasid, meie Kustaga kuulasime ja pidasime naeru. Aga siis läksid mehed tegelikuks, mõlemad tahtsid näidata, et temal ikka õigus. Ärni arvas, et toidukraami läheb igale inimesele vaja ja lõi vorstipoe lahti. Uugu akkas kohe vihaga taimetoitlaseks ega läind Ärni poe ligigi. Ärni akkas kõrtsi pidama, Uugu astus karskusseltsi ja käis ringi, limunaadipudel kõrtpidi ambus. Ja kas teate, ega Ärnil kaubitsemine ästi ei läind kah. Tea, kas Uugu oli ta ära nõidund või pold tal tõesti ärisoont, aga rikkaks ta ei saand ja andis ühe äri teise järgi käest ära. Kusta ei saand pidada, läks Ärnile soovitama, et akaku surnumatjaks, siis saame näha, kas Uugu jääb igavesti elama või ei. No ei Ärni akand ja Uugu igavesti ei eland kah. Ootas, kuni Ärni ära kutsuti ja siis pani ise kah silmad kinni.

No ja meie Kustaga oleme ikka veel alles ja arutame vahel neid asju. Kord aastas tuleb Kusta mulle külla ja ma kutsun teda jõuluvanaks, sest see kah sagedamini ei käind, isegi siis mitte, kui ma teda veel uskusin. Kusta kõneleb mulle, kuidas ema oli teda noorest peast manitsend, et püüdku ikka kiusatusi vältida. No eks Kusta oli jõudumööda püüdnud kah, aga enam ei püüa, sest kiusatused väldivad juba teda. Minu memm kah ikka alati õpetas, et vaadaku ette, kuhu astun. Noh, sain lõpuks selgeks selle ettevaatamise, aga mis sest kasu — astujat must enam pole.

Märkmed: