See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/karla-kalendrisaba-vahel-trehvab/article18391
Karla kalendrisaba: Vahel trehvab
07 Dec 2007 Kargu Karla
Kui mina veel noormees olin, siis kurameerivad poisid ja tüdrukud kohtamas ei käind, käisid ikka trehvamas. See oli see vana kadakasaksa keel, mida siis kõneldi, eesti oma keelt pold keski veel jõud kulduurkeeleks arendada. Iljem, kui koolilapsed olid juba õpetatud suvatsema ja mainima ja väisama, õppisid nad ka kohtamas käimise ära, aga ainult kirjakeeles, suuliselt oli kohtamine ikka trehvunks. Ja mulle see sõna meeldib, las ta olla pealegi võõrast aidast näpatud.

Aga ega ma sellest kõnelda ei tahtki. Mul on see rumal viga, et sissejuhatus viib mind tihtipeale teise teema juurde ja jäängi sinna pidama. Ma tahtsin kõnelda neist poliidigameeste trehvunksidest, millest seitungid kogu aeg jutustavad. Vata kui Sass lehmalauda nuka taga Kaie kabistab, ega see uudis ei ole. Külarahvas lõksutab muidugi, aga lehte ei pane seda keski. Aga kui kaks või rohkem rahvajuhti ümmarguse laua taga kandilist juttu ajavad, siis on see suur uudis. No eakene küll, vaadakem neid suuri uudiseid ja lahakem neid oma pisikese mõistusega.

Lugesin, et Talinas oli peetud vabariigi aastapäeva, kuigi meie teada on sinna veel mõni kuu aega. Aga mõned on leid, et novembri lõpus on oopis õigem aeg pidutseda. No olgu pealegi, ega ma selle ümber kah maid jagada ei taht. Ainult üks asi oli imelik ja nimelt, et Talina linnapea oli jäänd rahuliku südamega pidule minemata. Oli kohe üteld, et tegi meelega sedaviisi. No ma kõlistasin Kustale ja küsisin, et mis tema seisukoht selles asjas on. Kusta ütles, et temal pole enam kaua aega seisukohta old, temal on tiivani peal nii mugav istekoht, et annab igale seisukohale silmad ette. Aga oma arvamine oli tal asja kohta küll. Ütles, et linnapead pold sinna vajagi, tema oli Leebedehvi kaudu juba esindatud. No see mees on jah kõva vene vankri vedaja ja linnapea kohta kõneldakse sama moodi juttusi, võibolla on Kustal õiguski. Ei mina akand seda asja pikemalt analüisima, läksin päevakorras edasi.

Tuli meelde, et meie praegune peaminister oli Ameerikamaal käind ja selle suure riigi välisministriga trehvunksi teind. Mõtlesin, et no mis sehvti ta küll sellega ajas. Ega ta musu norimas ei käind, kuigi jänkiminister pidi õrnemast soost olema. Pinnisin jälle Kustat, et avaldagu oma istekoht. Kusta ütles, et eks omakandi inimesega ole alati ea juttu puhuda, ükskõik kui kaugel ta elab. Ma ei saand sellest jutust küll mõhkugi aru ja antsin Kustale sellest märku kah. Kusta siis küsis, kas ma pole kuuld, et eesti rahvas aina väljamaale kipub ja kudas mitmed seal aljale oksale jõuavad. Et kas ma ei tea, kes Ameerika välispoliidigat juhib. Kondi-Liisa! Ütle veel, et pole omakandi inime.

Sedamoodi see nimi kõlab küll, aga ma jusku pole julgend mõtelda, et me nii kange rahvas oleme. Küll meie asjad akkavad kah nüüd paremini minema.
Märkmed: