Ma uurin seda hinternetti küll ja kaen Eestimaa uudiseid, aga need kuramuse uuemad sõnad ajavad inge täis. No ei saa aru, noh. Eks see muidugist rohkem minu enda viga ole, aga tuju rikub ära sellegipoolest.

Ei aidand midagi, kutsusin aga jälle Ärmani appi. Vata mina olen eluaeg armastand seadust ja korda ja sellepärast ma uurin neid uudiseid, mis kuskil maal kuritegevusega ühenduses on. Ja nüüd leitsin ühe nisukese teate, et Nehvjorgis on ühel sõja analüüdikul analüseerimine ära keelatud sellepärast, et kogub natsimeeneid.

Ma mõtelsin esiotsa, et jutt on sellest saksaaegsest piirkonna kommissaarist, kelle nimi oli Meenen. Ei uskund, et see mees elus on ja ikka veel amidele irmu nahka ajab. Aga siis Ärman tegi mulle selgeks, et meened on nüütses eesti keeles mälestuse esemed, umbes nii nigu see vana kuivand pastal, mida ma kunagi jalas kantsin, aga mis nüüd mul kodus seina peal ripub. Ju see analüüdik siis korjab aakriste ja igasugu saksa soldatite aumärkisi ja sellepärast peetasse teda ennast kah natsiks.

Aga mina olen kuuld, et mõned inimesed korjavad igasugust pahna, asja eest, teist taga. Küll kirjamarkisi, küll vanu rahasi. Ärman ütles, et margikorjaja on viladelist ja rahade korjaja nummismaadik. Ja kurjategija on retsitivist.

No aga eks margikorjajad korja kõigi maade markisi. Kui tal saksa margid kah albumis, siis peaks viladelist olema autumaatselt retsitivist. Ja kel paar siledaks pressitud servoonitsat kuski raamatu vahel, ju see nummismaadik on siis kommunist. Aga kel on vene ja saksa rahad mõlemad ja eurusid mitte ühtegi, mis nimega seda tuleks kutsuda? Õige inime ta olla ei saa, see on selge, aga misukese parakrahvi all tuleks teda trahvida?

Ei Ärman alastand mulle ühti, vaid valas veel eli tulle, endal muie suunurgas. Irvitas vanainimese üle, sunnik. Ütles, et mõned korjavad puulehtesi, kuivatavad ära ja peavad pärgamendi vahel, et katki ei lähe. Küllap neil neid kanepi lehti kah on, mis praeguses keeles on mari-juhanna ja kõva keelu all. Et need tuleks kah kõik kinni panna kui narkumaanid. Selle sõna tähendust ma ei julgend enam küsidagi, äkki pannasse ennast kah teadmise eest vangi.

Ja ega võeraid keeli kah ei julge enam õppida. Ärman arvas, et nigu iiraku vai ahvkanistaani keelt mõistad, nii oled vaenlaste killas ja kohe pannasse sulle kiljutiin valmis. Küll on ea, et mina pole peale võru keele ühtegi võõrkeelt korralikult selgeks saand. Nüüd seegi meelest läind, nii et pole vist vaja enam vanast peast vangi minna. Aga mine sa tea, äkki vanad patud loevad kah.

Märkmed: