Karla kalendrisaba: Ühte kui teist
Meelejahutus 10 Nov 2006 Kargu KarlaEWR
    Trüki   E-post   FB     
Selle pääliskirja idee sain ma omal ajal kausisetult, kes meil ikka külas ringi käis, kaltse korjas ja potikesi-napakesi müüs. Tema oli nii peenike vend, et vedas politseinikku alt. Ajas salaviina ja politseil oli sellest ais ninas kah, aga mitte meest teo pealt kätte ei saand. Korra läks mees nii jultunuks, et seadis oma vabriku kohe suure tee äärde kraavipervele üles. Seal oli suur pajupõõsas ja setu veli korraldas asja nii, et tegi kahte tööd korraga — ajas viina ja tõrva. Ühe toru ots oli maantee poole, sealt jooksis tõrv. Aga teine toru läks põõsasse ja sealt tilkus see ea elumahl. Konstaabel sõitis jalgrattaga mööda ja küsis setult, mis ta teeb. Setu vastas ausalt: „Ühte kui teist.“ Võmm ronis rattalt maha, nägi tõrvatoru, tähendab ühte. Aga teist ei osand vaadata ja sõitis edasi.

Mul on kah täna ühte kui teist kõnelda. Igakord ei saa oma kalendrisaba ainult ühe uudise peale ära raisata. Vata see eesti rahvas on ikka kange ja tahab kogu aeg teisi üle trumbata. Näe, sottlastel on üks imelik elukas ühe järve sehes, jusku on olemas ja ei ole kah. Nad kutsuvad seda Loch Ness Monster. Kudamoodi seda nime tuleb välja ütelda, seda mina küll ei tea ja ma ei proovigi, aga kirjutamise õppisin suure surmaga ära. Nojah, aga eestlased said sellest kuulda ja kohe tegid endile kah monsteri, tõid Ruhnu saarele karu. Kõik nägid, kui mõmm sõitis jäätüki peal nigu keiser kohale, aga siis kadus ära, ainult jälgi nägi igaüks ja ükski ruhnlane ei julgend enam metsa minna, sest iga kadakapõõsa taga võis karu olla. Aga nüüd äkki pole enam jälgi ega karu ennast ja kohe lasti uus jutt lahti, et ehk ujus Kuramaale.

No ma ei tea, mis keelt seal Ruhnus nüütsel ajal kõneldakse. Vanasti oli see saar väitsrootslasi täis, ehk on nüüd samuti ja karul tekkis keeleprobleem. Eks ta vast Lätimaalt sinna tuligi, nüüd ujus tagasi ja läks Liibavi turult kuremarju ostma, tal see priuks-prauks keel ju selge. Teine võimalus on muidugi, et akkas end pärast jääpangal sõitu jääkaruks pidama, aga nahk ei läind valgeks ja vihastas end surnuks. Kes minu teooriaid ei usu, mõtelgu parem välja. Egas nii suur loom nii väikse saare peal saa kadunuks jääda, kusagil peab ta ju olema.

No ja selle Iiraku Saadana või kuda ta nimi nüüd ongi, mõistsivad ikka surma, aga igaüks teab, et seda otsust täide ei saadeta. Oleks ta minu kätte antud, ma oleks teind nigu tema teiste tuhandetega tegi — nupp naksti maha ja asi nudi. Pärast oleks öeld sorri, et käsi vääratas. Aga nüüd jääb Saadan elama ja ajab aga rahvaid oolega riidu, tapab veel trellide tagant rohkem inimesi kui enne.

Eks eestlased tegid samasugust sirkust. Võtsid lõpuks ikka ühe saarlaste küüditaja kinni ja mõistsid talle kaheksa aastat, aga kolmeks aastaks tingimisi. Vat kus tark otsus — kui mees kolm aastat enam kedagi ei küüdita, siis on vanast süüst prii, igatpidi aus mees ja vaata et valitakse vallavanemaks.






 
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus