Karla kalendrisaba: Sügisetormid
Meelejahutus 03 Nov 2006 Kargu KarlaEWR
    Trüki   E-post   FB     
No lõppes ikka otsa see kuum suvi. Sai teda oodatud ja kui kätte jõudis, siis jälle kirutud. Inime on ju nisuke, et kunagi ei ole rahul sellega, mis on, ikka tahab paremat. Aga kui selle parema kätte saab, siis ei oska taga midagist peale akata. Kõige irmsam on ju ikka see, et äkki ei tea, mille üle viriseda või kaevata. Üks äda peab olema ja kui äkki ei ole, siis ongi äda selles, et äda ei ole.



Nüüd on siis see aeg, kus nohusaamise santsud on kõige suuremad, sest ei oska ennast riidesse panna, kui kodust välja lähed. Mõni jääb lühikeste pükste aplaagri panekuga iljaks ja külmetab ennast ära. Teine jälle toob kasuka liiga vara välja, ajab naha igiseks ja külmetab veel ullemini ära. Kolmas ingab nende üles korjatud patsillusi omale sisse ja saab tõve kaela ainult sellepärast, et liikus vales seltskonnas.



Eestimaal pidid kuulu järgi päris suured tormid möllama. Maru murrab puid ja lekriposte. Maarahvas arjutab aga jälle tattninalambi valgel elamist nigu vanasti. Aga linnainime on päris päevis, tema on lekrita sama abitu kui joodik viinapudelita. No eks nendele minnakse vähe kiiremini appi ka. Maainime on ju ammu teisejärguliseks kuulutatud, temale minnakse appi alles siis, kui kedagi teist enam aidata ei ole. Aga ea et lõpuks ikkagi minnakse.



Nojah, need on loodusetormid. Aga poliidigatormidel on väike vaheaeg. Ühest saadi alles üle. Kes rõõmustab, kes lakub aavu, aga kõik koguvad jõudu, sest uus ja ullem on tulemas. Presidendi valimisel oli kaklus ainult kahe mehe vahel või õigemini nende pooldajate vahel. Kui riigikogu akatakse paika panema, siis on neid suure saajaid ja jämeda jagajaid palju rohkem. Kui see torm kord vungi sisse saab, siis on terve Eestimaa õhk lekkert täis, pole poste vajagi.



Teate, minul on sest vastastikku sõimlemisest villand. Eks meie kah vanasti ärplesime, aga meie ärplemine käis kudagi nii, et igaüks tahtis näidata, kuipalju ta teistest parem on. Ikka et minu põllul kasvab ilusam lina või mina sain oma rukki enne külitud. Könn ei taht keski olla. Ainult sõnnikuveo talgude aegu narriti seda, kes kesa pealt tühja vankriga kodu kihutamisel viimaseks jäi. Ja see oli kah rohkem poisikeste nali. Aga poliidigamehed ei kiida kunagi oma kandidaati, vaid laidavad teist. Neil oleks jusku kogu aeg sõnnikuvedu ja muid töid ei tehtagi. Keski ei ütle, misukese asja nende kandidaat korda paneb, kui kõrge koha peale valitakse, muudkui näitavad näpuga teise peale ja seletavad, et tema töö ei kõlba kuskile. Eks nad ole nii targaks saand, et kui midagi lubad, siis pead neid lubadusi kord ka täitma akkama. Ja see on raskem kui lubamine.



Nojah, mis seal ikka, ootame need tormid kah ära, ega nad tulemata jää. Vahepeal ingame mõne sõõmu puhast õhku, nii puhas kui ta nüütsel ajal ültse kuskil on.





 
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus