Ärman akkas jälle mind augutama, et sa Karla võiksid kah ikka endale eesti keele kramatika paremini selgeks teha ja ültse igasugu keelevigurisi rohkem tundma õppida, et siis nooremad inimesed saavad kah aru, mida sa oma kalendrisabas kirjutad. No ma siis otsustasin proovida, aga see eesti keel on nisukesi konksusi täis, et kui kõigest aru saada katsud, siis vihastad enda iinlaseks.

No võtame näituseks paar peris lihtsat sõna — sisse ja välja. Niikaua kui nad üksi ja omaette on, pole äda kedagi, aga nigu neid teistega liitma akkad, on kuri karjas. Ütleme, et tahad ästi ja lahedasti elada. No siis peab sul korralik sissetulek olema. Aga kohe kasvavad väljaminekud kah. Näed — sisse on tulek, aga välja on minek. Sisseminekust ei tule kunagi midagi välja. Mõtled, et suurendad sissetulekut, aga selleks pead välja minema. Aga pead kohe sisse tagasi tulema, et väljaminekuid vähendada. Ikka nokk kinni ja saba lahti. Mõni arvab, et kasulik on sisseoste teha, kui äris on väljamüük. Aga siis ostad asja, mida sul vaja ei ole ja oled sisse kukkunud. Ästi see asi välja ei kuku.

Ja seda pead kah silmas pidama, et sissemaksud on arilikult väikesed, aga väljamaksud on suured.

Kui tahad külma talve üle elada, pead seeni, kurki ja apukapsaid sisse tegema. Kata teeb marju ja õunapabulaid kah. Aga sõbrale pead vahetevahel kärakat välja tegema. Kui ei tee, ei tee tema varsti sinust kah enam välja, läheb sust mööda nigu kuuriseinast või kuulutuse tulbast. Akkad maja ehitama, pead talle sissekäigu tegema, igaks juhuks veel paar tükki. Väljakäigu võid kah teha, aga kui on tare taga korralik kemmerg, siis pole vaja, see ajab asja ära.

Kui keski viisakalt su uksele koputab, siis õikad: sisse! Aga mõni läheb äbematuks, kui on sisse saand, ja siis tuleb käratada: välja! Sisse lased, aga välja viskad. Ültse ja ülepea on „välja“ kangem sõna kui „sisse“, sellega on rohkem sõnaühendusi, millel vastet ei ole. No näituseks on sissejuhatus ja sisseseade, aga väljaarenemine, väljapaistmine, väljapressimine, väljatõrjumine, väljakujunemine, väljavenimine ja väljajuurimine. Mõni inime on lausa väljakannatamatu ja uusi väljakutseid esitatakse sulle alati, sisse kutsutakse arva.

Parlamendi valimised on tulemas ja varsti näeme, kes sisse saab ja kes välja jääb. Kahju asi on see, et välja jäävad ikka need, kes kindlasti peaksid sisse saama. Võtame näituseks nii kange naise nigu Ergma Ene. Presidendi valimisel sai rohkem ääli kui keski teine, aga sisse ei saand. Ülikooli rekturiks kah ei pääsend, kuigi sai jälle kõige rohkem ääli. Kohe tehti plokaad ja tõrjuti välja. Kool olgu või ilma rekturita, peaasi et Ene ei saa. Sellest järeldan mina, et ta on Eestimaal kõige kangem naine. Just kõige kangem, sest Aaskivi Ülle suri ära. Seda naist leinan mina ja leinab terve Eestimaa.





 

Märkmed: