No nüüd on jälle üks igavene äda selle vabaduse ausambaga. Tuleb välja, et seda vist ei saagi Eestimaal püsti panna. Üks ütleb, et on liiga kõrge, teine pahandab, et liiga madal, kolmas joriseb, et ei ole õigest materjalist. Kõik on kangeste targad ja oma õigust täis, keski ei taha järgi anda.

No ma saan aru küll, et see on tähtis asi ja seda ei tohi uupi ega uisapäisa ära mäkerdada, aga kõige suurem lärm käib ikka selle ümber, et sambal on rist otsas. Ja nii palju on see kommuuna värk ikka Eestimaal poole sajandiga korda saat küll, et keski ei luba enam ennast ristiinimeseks sõimata. On küll ja küll seitungites juttu old, et see on seesama vabaduse rist, mis kunagi vapratele eesti meestele rinda panti, kui enamlased olid Narva taha pekstud ja landesveerile kah vaaterlandi tee kätte näidatud. Aga vat ükski jutt ei mõika. Üteldakse, et on usuvabadus ehk vabadus mitte uskuda ja kõik on ristile risti vasta. Akka vai viisnurka asemele upitama.

Kui mõtlema akata, siis on peris ea, et neid vabaduse risti saand mehi, keda me vanasti rumalast peast sangariteks kutsusime, enam elus pole. Küll neil võiks nüüd äbi olla, et omal ajal nisukese aumärgi vasta võtsid, mis nüütse aja inimestele meeleärmi teeb. Akka teist vai pintsakurevääri taha peitma, kuigi omal ajal sai sellega paraadil käidud ja uhkust tuntud. Nüüd on nii, et ei julge enam avalikult ambaid kah risti oida, äkki mõni näeb ja pahandab, et sa pole kellegi korralik pagan nigu üks õige eesti mees peab olema.

Aga eks sel õigel eestlasel ole igal rindel raske. Alles iljuti oli lehes lugu, kudas üks vene nimega eesti naispatrioot oli vata et närvisoki saand. Eks Katjushakesel old raha napilt ja oli leiutand kavala nipi, kudas tengelpunga kiiresti paksemaks saada. Oli läind Rootsimaale pordelli pidama, aga eks selle kuningamaa politsei ole jälle kangeste isetegevusvaenulik.

Olid võtt tädikese kinni ja üteld, et kui sa juba kord Rootsi oled tuld, siis õpi rootsi kardinaid kah tundma. No ja kohtunik old kah kohe asjaga nõus ja saatki neiukese nelja külma seina vahele.

Katjushal oli karand ing täis ja nõud katekooriliselt ja valjuäälselt, et saadetagu teda oma armsale kodumaale tagasi. Et kui Eesti kodanik peab vangis istuma, siis istugu ta seal, kus põhjalahe kohiseb ja Taara tammikute müha armsaste kõrvu kostab. No eks rootsi sakstel läindki süda ärdaks ja tuld tema palvele vasta. Nüüd on neiukesel uus äda: pole vangimajas oma tiiviid ega kompluuterit, ei muda- ega mullivanni ja igasuguste kurjategijatega tuleb kongi jagada. Patriotismi äkki netu, aga nigu kuulda, Venemaale saatmist ta pole kah nõud. Küllap pelgab, et tullakse jälle ta palvele vasta.

Oh seda risti ja viletsust küll!

Märkmed: