Minu Kata teeb vahel sedaviisi, et kui ei viitsi akata uut toitu vaaritama, siis otsib külmakapist mitme eelmise päeva ülejäägid välja, mätserdab kokku ja ütleb, et tänaseks on nädala ringvaade. Ei tea, mida ta just nendega teeb ja kas ehk sõnad ka peale loeb, aga lõpptulemus on alati mitte ainult toidukõlbulik, vaid lausa maitsev.

Ma proovin täna kah õige Kata retsepti, näis, kudas minu käes välja kukub. Vaatasin hinternetist kõik kodumaa uudised läbi ja ei leid sealt suurt midagi, aga nipet-näpet ikka jäi silma alla. Kui mitu väikest mõtet või uudist korralikult ära segada, ehk on sama ea kui üks suur. Akkame sellest karust pihta, kes Pärnu lahes jääpanga peal lõbusõitu tegi, kuni Ruhnu välja jõudis ja sinna saarerahva irmuks pidama jäi. Mõtlesin, et vaata kui imelikult ajalugu kordub. Minuvanused inimesed mäletavad, kuidas Päts omal ajal vapsid Kihnu saarele asumisele saatis, sest meil ju Siberit pold. Aga näe nüüd sattus vanapäts ise Ruhnu saarele. See on jusku ajaloo kättemaks. Et mine kükita üksi seal Eestimaa pärapõrgus ja mõtle järgi, kas see oli ea ja õige, mis üks sinunimeline omal ajal tegi.

Teine uudis, mis silma akkas, on ka jusku ajaloo kordumine. Talina koolipoiste käest oli küsitud, mis nad arvavad euru tulekust krooni asemele, ja poisid olid vastand umbes nii, et oitke omale see euru, meile käib oma raha küll. No eks koolipoisid omal ajal olidki need, kes kõige suurema õhinaga vabaduse sõtta läksid. Selleaegsed koolipoisid tahtsid oma rahvale vabadust ja paistab, et nüütse aja koolipoisid oskavad sellest vabadusest lugu pidada — tahavad raha peal Koidula pilti näha. See euru võib ju ea raha olla, aga ega tal tühjal ikka eesti aisu küljes ei ole.

Alles see oli, kui Eestis panga trükitud valeraha ringi liikus ja pank oli vakka kui siga kartulis. No nüüd on nisukesed loteriipiletid väljas. Neil on nigu siingi, et kratsid ja enamasti kaotad, aga mõni üksik ikka võidab kah. Aga nende praakpiletitega on nii, et kratsi kui palju tahad, ikka sügeleb ja võitu võta näpust.

Ma ei tea, kas te keski Peegli Jukut tunnete. Ta on nüüd küll juba ammu Juhan ja temast kõneldakse, et pani juba nõuka aegu Eestis ajakirjandusele aluse. Jukul on sünnipäev tulemas ja sel puhul kirjutavad lehed, et ta loeb ikka veel oolega lehti ja kaebab, et ei leia kuskilt vestet. Kui keski aadressi teab, võiks saata talle selle lehenumbri. Siis ta saab aru, miks vestet ei leia — loeb vale lehti.

Ise eesti ajakirjanduse isa, aga ei tea, kus ta kõige paremad lapsed on.

Märkmed: