Karla kalendrisaba: Lihaimu on kurjast
Meelejahutus 16 Mar 2007 Kargu KarlaEWR
    Trüki   E-post   FB     
Nisukese jutuga tuli iljuti välja üks ameerika prohvessur, aga tema ei teind maha mitte seda lihaimu, mida pühakiri urjutab. Tema trügis ikka kohe meie igapäevase toidulaua ligi ja kukkus sealt magusamaid suutäisi välja praakima. Et kui me täna liha õgimist järgi ei jäta, siis omme läheb ilm ukka. Kui omme ei lähe, siis üleomme kindlasti.

Eks meil ole juba ammu seda juttu aetud, et maakera muudkui läheb soojemaks ja paistab, et läheb kah. Alles see oli, kui Eestimaa metsadest korjati enne jõulu kukeseeni ja uue aasta ommuku olid kirsid õitsema akand. Nojah, aga süüdlaseks peeti ikka vabrikuid, mis koledat tossu ilmaruumi saadavad, ja autusid, mis nii irmsasti penssu põletavad, et väljalaskekaasid looduse ära mürgitavad. Nüüd aga on prohvessuriärra välja uurind, et loomapidamine tekitab rohkem kaase kui autu päraots välja laseb. Ja ainuke rohi selle vasta on, et terve ilm akaku põhulõugadeks. Liha taldrikult minema ja kapsajuurikad asemele. Kui oleme mõne aastakese ilusti jänesetoidul old, on varsti jälle anged rinnuni ja suusakuurortidel pisnissi nii et lase olla.

No mina nüüd nii tark ei ole kui mõni prohvessur, aga kudagi imelik on see jutt ikka küll. Ta ei üteld, et lihasöömine tekitab kaasi, vaid loomapidamine. No mis me nende loomadega siis peale akkame, kui neid enam pidada ei tohi ja süüa kah ei lubata? Kas kihvtitame nad ära ja matame maha või? Teeme kolm korda nii suured kapsapõllud kui enne, aga siis akkab jänestel pidu. Jänes on ju metsloom, teda pole vaja pidada, kitsed ja põdrad tulevad takkaperra. Ega ükski jahimees neid enam ei lase, kui me kõik taimetoitlased oleme. Karu ja metssiga akkavad koduloomadeks ja kui rebasel enam kanu murda ei ole, äkki tuleb inimese kõri kallale, ega tema juba taimetoidust ei ela. Vata nisukestele asjadele prohvessurid ei mõtle, sest nemad on ninapidi raamatus, aga Karlakene oma köntjalaga elab tegelikku elu ja peab kõik need uued probleemid ära lahendama, mis prohvessurite uurimistöö endaga kaasa toob.

Ei aidand midagi, kõlistasin Kustale ja küsisin tema innangut asjadele, sest kaks pead on ikka kaks pead, olgu nad või kapsapead. Kusta kuulas mu jutu ära ja siis ütles, et see prohvessur oma tainapeaga rikub ilma kiiremini ära kui keski teine. Et kui keski enam enne jõulu siga ei tapa, vaid muudkui apendab kapsaid, siis tekib neid väljalaskekaase varsti inimestel rohkem kui autudel. Et see saks mängib suurtöösturitega kokku, varsti ei anta ühegi kodanikule enne passi, kui käib emisjonkontrollist läbi ja laseb endale muhvleri külge monteerida.

See võib nõnda olla küll. Ja uusi vabrikuid tuleb siis aga juurde ja koos nendega uut mürgist tossu. Nii arvasin mina ja lõikasin selle arvamise peale priske viilu krakuski vorsti, et võtame veel, kuni teadus ja seadus kahepeale võtta lubavad.









































Karla kalendrisaba

Lihaimu on kurjast

Nisukese jutuga tuli iljuti välja üks ameerika prohvessur, aga tema ei teind maha mitte seda lihaimu, mida pühakiri urjutab. Tema trügis ikka kohe meie igapäevase toidulaua ligi ja kukkus sealt magusamaid suutäisi välja praakima. Et kui me täna liha õgimist järgi ei jäta, siis omme läheb ilm ukka. Kui omme ei lähe, siis üleomme kindlasti.

Eks meil ole juba ammu seda juttu aetud, et maakera muudkui läheb soojemaks ja paistab, et läheb kah. Alles see oli, kui Eestimaa metsadest korjati enne jõulu kukeseeni ja uue aasta ommuku olid kirsid õitsema akand. Nojah, aga süüdlaseks peeti ikka vabrikuid, mis koledat tossu ilmaruumi saadavad, ja autusid, mis nii irmsasti penssu põletavad, et väljalaskekaasid looduse ära mürgitavad. Nüüd aga on prohvessuriärra välja uurind, et loomapidamine tekitab rohkem kaase kui autu päraots välja laseb. Ja ainuke rohi selle vasta on, et terve ilm akaku põhulõugadeks. Liha taldrikult minema ja kapsajuurikad asemele. Kui oleme mõne aastakese ilusti jänesetoidul old, on varsti jälle anged rinnuni ja suusakuurortidel pisnissi nii et lase olla.

No mina nüüd nii tark ei ole kui mõni prohvessur, aga kudagi imelik on see jutt ikka küll. Ta ei üteld, et lihasöömine tekitab kaasi, vaid loomapidamine. No mis me nende loomadega siis peale akkame, kui neid enam pidada ei tohi ja süüa kah ei lubata? Kas kihvtitame nad ära ja matame maha või? Teeme kolm korda nii suured kapsapõllud kui enne, aga siis akkab jänestel pidu. Jänes on ju metsloom, teda pole vaja pidada, kitsed ja põdrad tulevad takkaperra. Ega ükski jahimees neid enam ei lase, kui me kõik taimetoitlased oleme. Karu ja metssiga akkavad koduloomadeks ja kui rebasel enam kanu murda ei ole, äkki tuleb inimese kõri kallale, ega tema juba taimetoidust ei ela. Vata nisukestele asjadele prohvessurid ei mõtle, sest nemad on ninapidi raamatus, aga Karlakene oma köntjalaga elab tegelikku elu ja peab kõik need uued probleemid ära lahendama, mis prohvessurite uurimistöö endaga kaasa toob.

Ei aidand midagi, kõlistasin Kustale ja küsisin tema innangut asjadele, sest kaks pead on ikka kaks pead, olgu nad või kapsapead. Kusta kuulas mu jutu ära ja siis ütles, et see prohvessur oma tainapeaga rikub ilma kiiremini ära kui keski teine. Et kui keski enam enne jõulu siga ei tapa, vaid muudkui apendab kapsaid, siis tekib neid väljalaskekaase varsti inimestel rohkem kui autudel. Et see saks mängib suurtöösturitega kokku, varsti ei anta ühegi kodanikule enne passi, kui käib emisjonkontrollist läbi ja laseb endale muhvleri külge monteerida.

See võib nõnda olla küll. Ja uusi vabrikuid tuleb siis aga juurde ja koos nendega uut mürgist tossu. Nii arvasin mina ja lõikasin selle arvamise peale priske viilu krakuski vorsti, et võtame veel, kuni teadus ja seadus kahepeale võtta lubavad.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus