No ommen on küünlapäev ja nigu kuulda, peavad saarte inimesed ja ültse läänepoolne rahvas seda suureks pühaks. Akkasin nuputama, mis selles päevas siis nii iseäralikku on, et seda pühitsema peab. Pold kelleltki küsida, aga eks see va hinternett ole ju omateada kangeste tark ja igavene lobamokk kah. Nigu õige nupu peale pressid, nii ta kõik välja lobiseb.

Tegin siis neid nupuvõtteid nigu vanaste Palusalu Kristjan lümpjaadil. Kristjan sai kamalutäie kuldmedalisi, aga mina targaks ei saand. Et küünlapäeval talve süda lõhki lüüakse ja viljakõrred lumele vasta akavad, sellest ma sain aru küll. Ja et saarlased alles siis jõulusi lõpetavad, selles pole kah midagi imelikku. Kui mandrimehe põld on lume all, siis nende oma on lausa jääs. Paadist saab kiikriga kaeda ju ainult siis, kui istmealune õõtsub. Kui paat kummuli kaldas, siis istu aga toas ja pea jõulusi, pole pikksilma vaja ega kedagi. Niiviisi võiks lausa lihavõtteni lasta, aga targem on ikka pauset kah pidada. Liiga pikk pidu väsitab isegi saarlase ära.

Aga et küünlapäeva perra tuleb tahipäev, seda ma pold enne kuuld. Siis pidada mehed mööda küla ringi käima ja pika pidu lõpetuseks õlut norima. Ja siis ma akkasin mõtlema, et nojah – alguses norivad õlut ja pärast norivad tüli. Sellest see tahipäeva nimetus. Et kui õlu pole küllalt kange, antakse õllemeistrile üle tahi. Või kui on küllalt kange, siis võib teab kes oma koslepi saada. Pole vihamehi vajagi, virutatakse sõbrale ja pärast aetakse kõik umalamärja kraesse.

Aga siis ma leitsin veel midagi, mida ma Katale näidata ei julge. Et ketramine keelatud oli, see mind ei äiri. Ja et nõelatöösi seda agaramalt tehti, sest pole kah lugu ühti. Nõelatöö old sellepärast tähtis, et see pidada metselajatele üle kanduma. No see on päris mõistlik, las nõeluvad ja susivad susil silmad peast välja, ehk siis jätavad suvel uted rahule. Ja et kangast kuduma akati, see on kah asjalik, saab suveks kobedamad säärevarjud.

Aga vat jah, mis mulle kangeste naha vahele käis selles naiste värgis, oli see, et sel päeval pidid mehed kodus kõik naistetööd tegema. Emandatel pold aega, käisid külas ja kõrtsis punast viina joomas, et siis seisavad paled terve suve punased. No kuripatt, kujutage nüüd ette seda pilti: mina kudugu kodus sukka ja keetku tanguputru, kui eit laaberdab mööda kõrtse ja muretseb oma punase palge pärast. Potilaadale käigu oma punase palgega, sinist silma oleks sunnikule vaja.

Märkmed: