See on eesti vanarahva tarkus, et kudas töö, nõnda palk. Ea ja ausa töö eest maksetasse ästi, paha töö eest pahasti ja kuritöö eest olgu kuri karistus, mis on kah palk. Kellele kuri karistus ei meeldi, ärgu mingu kurja tegema. Kellelegi pole keelatud ead teha. Nõnda arvan mina, nõnda arvab minu Kata ja nõnda arvavad veel mitmed vana aja inimesed, kes mäletavad, kui lihtne kõik suur tarkus tegelikult on.

Aga nüüd on uus aeg, mis saab kah ükskord vanaks, kuigi selle uue aja inimesed seda ei usu. Uues ajas ei ole miski lihtne, vaid kõik on ästi keeruline ja sellepärast enam suurt tarkust ei ole kah, on ainult suur lollus. Kurja tehasse nigu ennegi, aga keski ei oska enam kuritööle õiget karistust leida. Et ausa töö eest palka maksetasse, sellest saab nüütse aja inimene kah aru, aga kurja töö eest jusku ei tohigi enam palka maksta.

Ma kõnelen seda juttu sellepärast, et Eestimaal tahetasse ühte vanaätti kohtu ette tirida selle eest, et ta omal ajal aitas Iiumaal küüditamisi läbi viia. Saatis ulga inimesi Siberi ainult sellepärast, et olid ead iidlased, kes ei taht muud kui rahumeeles oma säinast ja silku püüda ja koos mundris tuhlistega ära süüa. Meie maal oli nisuke võõras võim, kes pidas seda kuriteoks. Ja seesama vanamees, kes siis oli noor nolk ja aupärast eestlane, võttis nende kurjategijate karistamise oma südameasjaks. Ei peetud kohut, ei küsitud, mis süü raukadel ja sülelastel oli, aeti aga ärjavagunisse ja loksutati Siberi poole.

Nüüd on eestlane Eestimaal jälle peremees ja iidlane Iiumaal nõndasammuti ja kuritöödest on teistmoodi arusaamine. Siberi muld ei võtt kõiki iidlasi vasta, muist tuli tagasi ja mõni neist tagasitulnutest on veel inges. On inges ja mäletab.

Et see inimesejätis nüüd kohtu alla antasse, see on õige ja sellest ma saan aru. Aga mitmest asjast ma ei saa aru. Ei saa näituseks aru, kuda selle uues vabariigis kuusteist aasta aega võttis, et selle mehe kuritegudest aru saada. Kas nii kaua tuli õiget parakrahvi leida ja parajaks painutada?

Ja sellest ma kah aru ei saa, mis karistuse nad vanale ja aigele mehele määrata mõtlevad. Vangi ei pane teda keski ja jutud tingimisi karistusest ajavad naerma. Et kui ta järgmise kahekümne aasta jooksul enam ühtegi iidlast ei küüdita, siis saab puhtad paberid. Ta on omateada puhas juba praega ja irvitab kohtule näkku. Ja Venemaal tehasse temast veel suurem sangar kui ta siiamaani on old.

Ei ole minul kah tema jaoks karistust. Omal ajal oli küll. Oleks kätte saand, oleks ullu koera pähe maha löönd. Nüüd vaata pealt, kudas targad inimesed püüavad lolli peaga õigust mõista.

Märkmed: