Herman (Karla ülesannetes)

Mina olen Herman ja kirjutan täna Karla palvel, sest tema pealkirjast kaugemale ei jõudnud, lõi käega ja käskis minul kirjutada. Kurtis, et tema kooliharidusest selle probleemi lahendamiseks ei piisa. Teeme siis nii, et olgu pealegi minu haridus, aga Karla terve talupojamõistus. Karlal on oma kalendrisaba, mida mina sedapuhku liputan.

Meil tekkis vaidlus, kui ma tõin Karlale näha Delfi artikli, mille kohaselt ÜRO inimõiguste komitee keelas lätlastel lisada mittelätlase nimele s-tähte. Karla oli kohe selle otsuse poolt. Leidis, et kui tema nimi on ikka Kont, miks ta peaks siis Lätis olema Konts. Või ei kui keegi on Kurikas, siis vaevalt ta tahaks Lätis olla Kurikass. Et inimese nime ei tohi moonutada lätlane ega keegi teine.

Ma siis seletasin Karlale, et lätlastel on nimetaval käändel ka käändelõpp, mida eestlane ei tohiks neile pahaks panna. Meie moonutame oma Konti tervelt kolmteist korda, sest omastav on juba Kondi, osastav Konti jne. Et asi on hoopis nii, et ÜRO inimõiguslastel ei tohiks olla õigust moonutada läti keelt. Kui seda lubame, tullakse varsti eesti keele kallale. Karla kratsis natuke aega kukalt ja tähendas, et sel puhul läheks temal küll kopp üle maka ja süda täi, kui end moodsas läti keeles väljendada.

Mul tuli meelde, kuidas nõukogude ajal üks hambamees kirjutas, et venelased kavatsevad eesti grammatikat lihtsustada ning jätta ainult kolm käänet: imestav, omastav ja mittemidagiütlev. Ning mitmuse hoopis ära kaotada, sest nii väikesele rahvale aitab ainsusest küll. Läbi seda uuendust ei viidud, sest liit varises enne kokku ja hakkas ise uuendusi vajama.

Selle jutu peale sai Karla oma huumorimeele tagasi ja mainis, et kuna nüüd uus liit näib sama joont ajavat, siis olgu tema poolt ka mõned soovitused eesti grammatika osas. Et käändeid on meil muidugi palju ja mõned võiks ära kaotada küll. Milleks meil olev ja saav kääne, kui enamasti on ikka nii, et ei ole ja ei saa kah. Sisseütlev ja seesütlev võiksid jääda, sest sisse me saime ja sees me oleme, nii otseses kui ülekantud tähenduses. Aga seest välja enam ei saa, nii et seestütleva võiks kindlasti kustutada.

Kata kuulis kõrvalt ja lisas omalt poolt, et ilmaütlev kääne on vajalik, aga kaasaütlevaga pole midagi peale hakata. Eesti kroonist oleme varsti ilma ja rahval kaasa ütelda ei lubatud, härrad talitasid ise, kuidas õigeks pidasid.

Kuna käändeid kippus väheseks jääma, siis mina soovitasin ühe lisada, vähemalt poliitikute jaoks: selgelt väljaütlev. Sellega nõustusid kõik. Aga kes need uuendused läbi viib, see on veel selgumata. Peab vist uue koosoleku kokku kutsuma.

Märkmed: