Karla kalendrisaba: Klenski aaria
Meelejahutus 12 Jan 2007 Kargu KarlaEWR
    Trüki   E-post   FB     
See Ärman, keda mina ikka targaks meheks pidasin, on akand ka imelikku juttu ajama. Ma just lugesin hinternetist, kudas üks Klenski nimeline venelane, kellel jätkus äbematust Eestimaal sündida, kõneles, et eestlaste küüditamisele tuleb innang anda ja see võib ka positiivne olla. Ja et umbes kolme inimpõlve pärast on Eesti jälle Venemaaga liidetud nigu kord ja kohus.

No ma mõtlesin, et kui sedaviisi, siis neil ikka vedas küll, kes ära küüditati. Said ammu enne paradiisi kui kõik teised. Aga meelt mööda see jutt mulle ikka ei old.

Ärman tõi Kusta ja Viiu meile ja ma siis küsisin poisi käest, et mis ta sellest Klenski jorust arvab. Kus tema tegi aavund näo ette ja ütles, et see pole miski joru. Et Lenski aaria on kuulus ja seda teab iga kulduurne inime. Seletas, kuda Puskin oli Oneeginist paksu raamatu kirjutand ja keski ol sellest iljem ooperi teind. Et Oneegin ja Lenski olid enne sõbrad old, aga läind tüdrukute pärast tülli nigu poisid ikka lähevad. Lenski oli siis Oneegini tuellile kutsund ja nigu Oneegin pistulist põraka pand, nii old Lenskil sussid püsti ja ing sehest väljas. Aga ooperis on nisuke säädus, et inime ei tohi enne ära surra, kui on saand pika aaria maha laulda. Ja see Lenski siis lauld kah nõnda et ooperisaal kõlisend. Kui kõik naised oli nutma saand, siis alles teind kõõks ja kukkund kägarasse kokku. Ooper ei ole lahinguväli, seal surrakse teistmoodi.

No sellest jutust ma ei saand küll miskit tolku. Selle Lenski laulus, mida ma hinternetist lugesin, ei old tülist ega tüdrukutest midagi. Mees lihtsalt noris eesti rahva kallal ja kuulutas, et see maa, kus ta omale kõrge ariduse sai, tuleb aga Venemaaga liita. Ma kõnelesin poisile kõik selle jutu otsast lõpuni ära ja küsisin, et mida see Lenski enam lõugab, kui Oneegin ta mitusada aastat tagasi maha kõmmutas. Ja et tema nimele on nüüd jusku k-täht kah ette pandud.

Ärman jäi selle peale esiotsa vait. Sai aru, et oli aia august kõneld kui mina aiast rääkisin. Tõmbas inge ja proovis midagi kokutama akata, aga Kusta jõudis oma arvamusega ette. Ütles, et no kui Oneegin omal ajal Lenski maha nottis, kas nüüd siis Eestimaal mõnda Koneeginit ei leidu, kes Klenskile aia pihapuuga vasta kaelavart annaks. Tuelli säädus on ju nisuke, et kelle kallal noritakse, sel on õigus sõjariist valida. See Klenski ju kah küsib kärna oma jutuga ja ega õige eesti mees pistulit paugutama ei akka, äsab aiateibaga ja asi ants.

Me Ärmaniga ei üteld kumbki enam midagi. Kusta oli asjad kõik ilusti paika pand. Aga vaikselt lootsime mõlemad, et ehk oli Klenskil see kah viimane aaria enne kabelimatsu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus