Alles mul oli maajagamist selle kohtumõistmisega. Mõtlesin, et sain sellega asjad ühele poole, aga võta näpust. Ärman tuli ükspäe minu poole, oli kangeste ärritatud ja tahtis minu arvamist teada ühes tema meelest tähtsas küsimuses. No seda poissi ma kuulan alati ea meelega ja käskisin tal need tähtsad küsimused ära küsida.

Kuskohas see Vääri saar on, seda mina küll ei tea, aga Ärmani jutu järgi pidada ta kuskil Skandivaavijamaa kandis olema. Igatahes olid Eestimaa poisid nende väärlastega jalgpalli tagund ja selle mängimise aegu meie rahvale kahekordselt äbi teind.

Ma mõtlesin, et kui ka meie poisid kehvasti mängisid, mis sellest nii kangeste äbeneda. Ega mõlemad pooled kunagi võita ei saa. Aga asi pold ültse selles. Ärmani jutu järgi olid meie vutimehed väärakatest väärikalt üle old ja võidu koju toond, aga enne mängu oli meie ümni lauldud ja seda oli lauld üks noor elukutseline kiunuja, kes keerand ümni puhta tuksi. Ja selle eest olid meie vutivännid ta pärast vaeseomaks pekst. Tagund poisile jalaga kõhtu ja näkku nigu kanksterid. Nüüd on poiss aigemajas ja peksjad puha salgavad, et ei nemad pole teind.

See oligi Ärmani mure, et kumb tegu oli irmsam, kas ümni teotamine vai inimese sandiks peksmine. Kumbagi ei kõlba teha, aga mõlemat tehti ja kohe nii ullusti, et temal on äbi eestlane olla. No mina kah ei mõist esimese jutiga midagi ütelda, küsisin poisilt, kas tal kummagi teo kohta asitõendusi on. Ilma nendeta pole mulgi kerge Saalomon olla.

Ärman ütles, et peksu kohta ei ole, aga ümni kohta on. Tiris mu kompluuteri manu ja pani selle tiplumeeritud kisakõri laulu üürgama, ise tegi nisukest virilat nägu, nigu peaks elusat rästikut alla neelama. No laul oli ikka irmus küll ja mulle oli kohe selge, et seda ümniks kutsuda oli liig mis liig.

Ja siis sai mulle aegapidi see kah selgeks, et keretäis oli täitsa omal kohal, aga valele mehele antud. Tappa oleks pidand saama vutimängu korraldajad, kes selle oina sinna määgima kutsusid. Muidugi mitte jalaga makku, vaid viisakalt nigu vanasti mõisatallis: vitsad soolvette, mees maoli pingile, postament paljaks ja kakskümmend viis sirakat. Ja kohtuotsuse täidesaatjale järgmiseks vabariigi aastapäevaks valgetähe orden.
Eks enda lauljaks pidajale oleks kah ikka natuke õpetust ära kulund. Noh näituseks oleks võind poisi panna põlvili ernestele, nina nurga poole, ja oida seal, kuni ümn ilusti selge. Noor inime, küll võtab õppust, ei vigaseks peksmine ole kellegi lahendus. Nõnda ma Ärmanile seletasin ja tema jäi sellega nõusse kah. Aga kes meie arvamist enne on küsind. Vaata et järgmise mängu ajaks toovad suure talu kuke kohale ja panevad selle ümni kirema.

Märkmed: