No ütlege teie nüüd mis te tahate, aga oktoober on kalendris ära märgitud kui viinakuu. Kui ta juba kalendri eesotsas ehk peas niimoodi kirjas on, siis sabas võib teda kärakakuuks kutsuda küll. Näe, ilmad ongi jahedaks kiskund, pole muud kui otsi aga külmarohtu ja kust sa seda ikka leiad, kui kulkut ei kalluta.

Kui nüüd Kata seda juttu peaks lugema, siis on kohe tänitamine lahti, et vanamees oma varsa aruga vahib aga pudeli poole, et saaks sellegi aruraasukese maha joodud. Isi teab küll, et mul võtab juba pudeli poole vahtiminegi kargu kõikuma ja pea ringi käima. Mina pruugin suud veel ainult suure linna tegemiseks. Rääkida ju võib, kui leidub uskujaid. Kui ei leidu, kõnele ikka ja kõvemini.

Selle külmarohuga ongi see sunniku viga, et kes seda veel pruukida jaksavad, need juhivad autut. Kellest enam sohvrit pole, sellest pole ka klaasitõstjat. Aga autuga on nii, et antifriisi tuleb valada mooturisse, mitte sohvri lipsu taha. Nigu valeste teed, nii on võmm kraes ja pärast ole veel tänulik, et ta su enne kätte sai kui vasta posti põrutasid.

Aga Ärmani käest kuulsin loo, kuda võmm kah võib rumalaste vahele jääda. Üks mees, kes oli seda antifriisi valesse kohta valand, mõteld, et kui mõistlikult sõita, pole äda kedagist. Istund rooli ja akandki kodu poole taaruma nigu korralik kodanik. Aga siis märgand tee veeres politseiautut ja kahte korravalvurit, kes ei taht teda kimbutada, vaid olid oopis ise ädas. Ju neil vist oli pents otsa saand vai mõni muu rumal asi juhtund, et äbenesid jaoskonnast abi kutsuda.

Meie vintis vend oli ennast juba oma korraliku kodaniku osasse nii ästi sisse eland, et läks polkadele abi pakkuma. Võttis nad köiega sleppi ja akkas jaoskonna poole tüürima. Aga poole tee peal oli kärakas mehe kupli alla juba oma töö teind ja vend unustas ära, keda ta taga veab. Viskas pilgu peeglisse ja ehmatas ära, et politseiautu selja taga. Mõtles, et ega need mehed nalja mõista, sõida nii mõistlikult kui tahad, ja surus kaasipedaali põhja. Kukkus kihutama, aga võmmid maha ei jäänd, ikka olid kannul.

Kui meie korralik kodanik oli kolmedest punastest tuledest läbi põrutand ja kiirust kõvaste üle normi arendand, akkas seadusemeestel kõhe, surmairm sai äbist võidu ja elistasid ikka jaoskonda. No sealt muidugi saadeti nisuke autu välja, mil pentsu küllalt ja mees saadi kätte enne kui asi peris ulluks oleks läind. Mehele loeti kroonukeeles kõvad sõnad peale ehk nigu siinmaal üteldasse – visati raamatuga. Ja see pold mitte Johannese ilmutusraamat, oli ikka parakrahvidega seaduseraamat.

Aga meie Ärmaniga itsitasime vaikselt ja mõtlesime, mis nende kahe võmmiga võis juhtuda, kes joodikul endile lõbusõitu teha lasid.

Kaunist kärakakuud teile kõigile!

Märkmed: