Panin pääliskirja ära ja pidin juba ülejäänd papri tühjaks jätma, sest arilikult on niiviisi, et kui Katale kord sõna antasse, siis on Karlakene tumm nigu Saadjärve särg. Aga siis jäin mõtlema, et ehk kõik lugejad ei teagi, mis asi see Katapäev on. See tuleks ikka asjalikult ära seletada, ega Kata enda latramisest keski tolku saa.

Kalendris on see tähtpäev muidugi kadripäev, aga iga aritud inime teab, et Kadri prosta nimi tuleb suursugusest Katariinast. Eks minu Kata nimi ole kah kirikuraamatutes sedasi ülesse tähendatud, aga seda pikka nime ei viitsind külas keski kunagi välja ütelda, esimesest poolest aitas küll. Kata ise on aga kangeste uhke, et temal kunagise Venemaa keisrinnaga sama nimi. No ta proovib kodus kah vahel ainuvalitsejat mängida, aga saab isegi aru, et sel pole suuremat jumet. Mis keisrinna sa ikka oled, kui riik nii kokku kuivand, et pole rohkem alamaid kui üks vigaste koibadega vanamehenäss.

Aga mina olen kuuld, et kadripäeva nimi ei tulegi Vene keisrinnast, vaid oopis õntsa usuisa Luteruse naisest, kes pidada kah olema sedamoodi ristitud. Luterus ise oli ju Mart vai Märt ja temal oli kah kalendris oma päev, aga see oli Kadrist vai Katast kaks nädalit eespool. Vata sel ajal oli ikka veel kord majas. Mees kui perekonna pea astus uhkelt ees ja eit tilberdas aupaklikus kauguses perra. Mardisandis käidi enne ja alles paari nädali pärast tohtisid tüdrukud akata neid järgi ahvima ja kadrisanti minna.

* * *

Jutulõng läks korraks sassi, sest Ärman-poiss astus uksest sisse ja tundis uvi mu kirjatüki vasta. Luges ja akkas esteks itsitama ja siis peris kõva äälega naerma. Mul ea meel, et vaevalt pool juttu valmis, aga poiss saab juba naeru nabani. Ise ei teadki, et mu jutt nii naljakas võib olla.

Ärman kõõksus veel tüki aega ja siis ütles, et jutt pole nii naljakas ühti, aga sina, onu Karla, oled küll. Kas sa ei tea, et kadripäevani on veel terve kuu aega? Päevi sa ikka oskad veel lugeda küll, aga kuid mitte. Praega on ju oktoober, aga kadripäev tuleb novembri lõpus. Me pole veel martigi näind, sina juba kadridega kimpus.

Oi sa sinine sitikas küll, kudas mul äkki lõi kuplialune kumisema, kui aru sain, et poiss õigust kõneleb. No millest ma nüüd kirjutan, kui jutt juba kord metsa läind. Karlapäeva kalendris ei ole.

Pidin juba pliiatsi pooleks murdma, et ei tuleks enam kiusatust oma loraga ristirahvast tüüdata. Et las see kirjutab, kes veel midagi õigeste mäletab ja numbrisi tunneb. Aga siis mõtlesin, et ega te peagi seda juttu tingimata täna lugema. Pange kõrvale ja lugege tuleval kuul. Ma jätan siis nädali vahele ja puhkan mälu.

Märkmed: