No nüüd ometi keset kuuma suve leitsin lehest mõistliku uudise, mis tegi südame nii kergeks ja rõõmsaks, et täna öösi magan üle ulga aja rahulikult nigu mamma süles. Enam kui poolsada aastat olen ma Eestimaad ja oma Punnpabula talu taga leinand, aga nüüd õiendagu selle õue peal kes tahes, minul sinna enam asja ei ole. Ja ühele vanale sõnale õppisin uue tähenduse kah juurde. On ikka õigus, et inime õpib kuni elab ja kark kannab.

Siiamaani oli kassiahastus nisuke aigus, mida põdesid ainult joodikud, aga nüüd põevad Eesti põllumajanduse ministeerijummi ametnikud kah. Vata selle põllumajanduse on nad ammu jõud pintsli keerata, aga ministeerijumm on alles ja ametnikke pole vähemaks jäänd, no eks kellelegi vist kargas pähe, et päris ilmaaegu ei tohi neile kah palka maksta. Ja siis nad kukkusid kooris ahastama, et oi jumalukene, talumees päev läbi põllul ja kass üksi kodus! Kohe tehti seaduse eelnõu, et iga peremees peab vähemalt kaks korda päevas käima kassi kontrollimas ja kindlaks tegema, et iired pole teda ära söönd. Koeraga muidugi sama lugu ja akvaarijummikaladega kah.

No mõtelge nüüd ise — kui see eelnõu juba nisuke on, mis siis veel saab, kui nad järelnõu kah valmis teevad. Seal on kindlasti täpselt kirjas, kuskohas kana siblima peab ja mis kell kukk ommuku laulma akata tohib. Ja kui sügavale koer oma konti matta võib ja kui kõrgele aiaposti veeres jalga tõsta. Iljem tehakse selle kohta kah seadus, mitu parmu tohib korraga lehma kallal olla. Ja kui kari kuumaga kiini jooksma akkab, tehakse kihutamise eest trahv nigu autusohvrile. Aga kes maksab? Eks ikka peremees, sest ega Punik rahakotti kaasas kanna.

Taevas alasta, kudas mina saaksin oma talus enam elada? Kui mina vanasti kodust ära läksin, jäi Krants õuevärati manu valvama ja kedagi ligi ei last enne kui ma ise kodu tagasi tulin. Tema oli minu õuevalvur, aga nüüd uue seaduse perra peaksin mina teda valvama. Ja üle õue oli tiik, kus kalamaimud sees, see oli minu akvaarijumm. No kas ma nüüd ommuku einale minnes peaksin tiigi tühjaks pumpama, kogrepojad kokku korjama ja pütiga ühes võtma või kudas? Kassist ma ei ooli, see rohkem Kata kamandada, aga neid ministrisi ma oiatan küll. Kui Kata seda uudist loeb, siis nad alles jutluse saavad, ja nisukese, mille otsa aamenit ei käi.

Ma kõlistasin Kustale ja see kohe pistis, et „sa Karla tahtsid ikka kangesti tööd teha, eks mine Eestimaale koerakontrulööriks. Ega politseil selle töö jaoks aega ei ole, neil pronksist soldat valvata“. Ma ütlesin ikka vasta kah, aga ei leht vist seda vastust trüki.

Märkmed: