Karla kalendrisaba: Jaan lääb jaanitulele
Meelejahutus 20 Jun 2008 Kargu KarlaEWR
    Trüki   E-post   FB     
No ongi aeg sealmaal, et akatasse jaanituld tegema. Ega sinna ainult Jaanid ei lähe, see pääliskiri on niisama laulusalmi perra pandud. Jürid, Juhanid ja Mihklid lähevad kah, kõik tahavad kiike üle võlli ajada ja üle jaanitule karata nii et püksitagumikku ära ei kõrvetaks. Miilid ja Maalid peidavad endid põõsastesse ära, nemad ju need sõnajala õied on, keda poisid otsima lähevad. Nõnda olid asjad minu nooruses ja vai nad nüüdki teistmoodi on, ainult kargajad, peitjad ja otsijad on teised.

Nii see tähtraamat vai kalendrikene käib, ja sabal pole muud kui sörgi aga järgi. Ega peale ussi ega sisaliku polegi kedagi, kes oma saba maha jätaks, ja nemadki ainult siis, kui keski saapaninaga peale astub. Koer, kass ja kalender oiavad oma saba au sees, üks pole teiseta miskit väärt. Ja nigu lehm peksab sabaga tüütud kärpsed ja parmud eemale, nii teeb ka seitung. Tõsisele ründajale suskab sarvega, aga kes niisama iniseb vai piriseb, sellele antakse säuh sabaga ja ongi rahu majas.

Natuke aega oli selles seltskonna elus vaikust ja rahu, aga nüüd enne suure suve tulekut akkab veel korraks kihisema. Küüditamise aastapäev sai ära peetud. See on nisuke päev, mida mäletada ei taha, kuid mäletamata jätta ei kõlba. See oli meie rahva olukaust, kuigi keski seda selle nimega ei kutsu. Meie rahvas pole ära valitud, meid on lihtsalt äävitatud ja meie olusid keski kausta panna ei taha. Mis kaustas, see seisab kauem alles, aga meie kannatusi on mugavam unustada.

Enne jaani tuleb Võidupüha ja vanaste tegi see jaanilauba jusku veel tähtsamaks, sest sellel päeval tehti minuaegses vabariigis kodumaa vaenlastest puhtaks. Seda päeva pidi kuulu järgi ikka Toronto linna peal kah pühitsetama. Mulgid on ju kange tõug ja nemad seda asja pidid eest vedama. No kui mulk eest veab ja tartlane tagant tõukab, eks siis tule ülejäänd Eestimaa kah jaole, kus nemadki jäävad.

Aga pärast päris-jaani pidi Seedriorus ästi ägedalt suvearja peetama. Noorus peab laulupidu ja vanad ei vahi pealt, vaid õiskavad noortega ühes. Isegi Eestimaalt pidada üks kammerkoor siia saadetama. Kas nad kodus laulavad esi- vai tagakambris, seda ei tea, aga siin põrutavad küll seedripuude varjus ja palava päikese käes nigu teisedki. See võib peris uhke värk olla ja seda oleks mõnus pealt kuulata, kui mindud saaks.

Ma ütlesin natuke valeste. Seedriorus ei laula mitte noored ja vanad, vaid nooremad noored ja vanemad noored. Vanad on minusugused, kes enam ei laula ja kellest pole ka kuulama minejat.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus