Näe, ikka pean ise sule pihku võtma ja kirjutama. Käsi, reo, väriseb küll, aga eks ma maali neid pookstaavisi üksaaval ja aegapidi, ega mul kuskile kiiret ei ole. Ärman-poiss käis värskemate uudistega siin ja neid andis arutada. Sain poisi lõpuks endaga enam-vähem nõusse küll, aga ütles, et nisukesi mõtteid tema avalikustada ei julge, tehku seda mina ise. No minuvanusel mehel pole midagi karta, räägin suu puhtaks ja asi sellega.

Et sel Saksamaa ESTUl vähe rahvast oli, seda võis arvata. Aga need seitsesada inimest, kes kokku tulid, olid väge täis, pidasid kongressisi ja võtsid resulutsijoonisi vasta ja puha. Mina käisin viimati ESTUl kakskümmend viis aastat tagasi siinsamas Torontos, kui osavõtjaid oli kümme korda rohkem. Aga ega sest kedagi, igaüks teab, et üks karu on kangem kui kümme kassi.

Minu meelest on eesti rahvas nigu setu obene – alguses ei jaksa vedada, pärast ei jaksa pidada. Te ju seda kadund Kreemi poissi mäletate, Robertit, noh. Sellest on vata et nelikümmend aastat möödas, kui ta koosoleku kokku kutsus ja selle estutamise idee ülesse kergitas. Ma võtsin kah sellest osa. Lausa lust oli kuulata, kudas meest urjutati ja augutati, et ei sellest tule miskit välja. Aga vend ei jätt jonni ja tuli välja küll. Nüüd.kus oleks ammu aeg järele jätta, ajavad teised oma jonni, et tulgu vai ainult seitse tükki kokku, ikka teeme ära.

Inimesed võiks istuda maha ja teha endile selgeks, mis nende ESTUde mõte oli, kui asjaga algust tehti. See ei old mitte väliseestlaste, vaid pagulaste üritus. Nendel ESTUdel tehti nisukesi asju ja räägiti nisukesi sõnu, mida Eestimaal keski teha ega rääkida ei saand. Nõutsime kõva äälega, et eestlastel oleks omal maal õigus oma asja ajada just nii nagu nemad õigeks peavad.

See aeg on ammu käes, aga meie oleme oma eestkostja osasse nii tugevaste sisse eland, et mängime aga edesi ja ootame järjest kõvemat aplausi. Peame rahvusekongressisi. Misukese rahvuse? Kui ikka eesti rahvuse, siis peetagu seda Eestimaal. Eesti rahvas on varsti kahessateist aastat vaba old. Kui keski oleks mulle kolmekümne kuuendal aastal üteld, et kuskil väljamaal on keski vasta võtt resulutsijooni selle kohta, misukest laulu tohib kuskil laulda vai mängida, ma oleks ütlejat napakaks pidand.

Ma juba ütlesin, et ESTU oli pagulaste üritus. Kui minust veel organiseerijat oleks, jätaks ma estutamise sinnapaika ja akkaks organiseerima samasugust väliseestlaste üritust. Selle nägu peaks olema teistsugune ja selle asukohaks passiks minu arust ainult Eestimaa. Nojah, aga mina jaksan veel ainult iriseda ja see irin ei kosta kuigi kaugele.

Märkmed: