Ärman-poiss käis ükspäe jälle meil ja oli kangeste uhkust täis, et oli uurind seda armast emakeelt ja tüki maad targemaks saand. No mineva kuu oli ju emakeele päev, eks see talle vunki andis. Seletas mulle tähtsa näoga, et eesti keeles on kahte sorti äälikuid. Neid, mille peal laulda saab, kutsutasse vokaalideks, aga need teised, tümamat sorti, need pidada olema konsunandid. Kinnitas veel, et konsunandid tuleb selgeste välja ütelda, muidu võib sõnast valeste aru saada.

No mulle tuli kohe oma kooliaeg meelde ja see vanatüdrukust koolipreili, kes meile seda emakeelt õpetada proovis. Sai ükskord pärast etteütlust ühe tüdruku peale nii kurjaks, et ähvardas koolist välja visata, et tema nisukest raiskuläind tütarlast ei õpeta. Tüdruk ei old raisku läind ega kedagi, oli kirjutand nii nigu tema kuulis, et „armu eluiga on ainult paar lühikest suvekuud“. Õpetaja oli muidugi mõteld parmu eluiga, aga ju ta seda konsunanti küllalt selgeste ei ääldand ja sellest kogu see pahandus tuli.

Aga pärast, kui asi ära klaariti ja tüdruk kooli edesi jäeti, võttis üks ulakavõitu poiss asjast õpetust. Vanapiiga ütles uue lause, et „iga korraliku noormehe kohus on tütarlapsi abistada“, aga poiss kirjutas, et tütarlapsi tuleb kabistada. Oi sa jeerum, kus siis läks alles õige märul lahti. Poiss tegi ilmasüita näo pähe ja ütles, et tema mäletamist mööda on õpetajal konsunantide ääldamisega raskusi ja tema siis pani omast käest.

Naersime Ärmaniga mõlemad ja jõutsime peris ühele meelele nende konsunantide küsimuses. Leitsime, et on ikka vahe küll, kas arvustad kedagi vai karvustad, kuigi aiget teha võib mõlemat pidi. Veel suurem vahe on, kas tahad tuba üürida vai küürida; kas murrad abaluu vai sabaluu. Ja et iga mees võib olla siga mees, kui vastav konsunant ette sokutada.

Aga siis tuli Ärmanile äkiste meelde, et konsunantisi on mitmesuguseid ja et vokaalidega peab kah oskama õigeste ümber käia. Rääkis mulle loo, mis oli juhtund iljuti Eestimaal. Üks mees oli sõit autuga, aga politsei pidas kinni ja tegi talle protukolli, sest oli viina pruukind. Katsund vasta vaielda küll, aga venelasest võmm oli kinnitand, et sõitis kerges joobes ja selle eest tuleb kohtukulli ees vastust anda.

Eks mees oligi läind kohtu, aga seal oli loetud süüdistus ette, et ta on sõit kerges jopes. Mees teind kohe aleda näo pähe ja üteld, et tal pold raha raskemat osta. Küsind siis kohtuniku käest, et kas asjad on juba nii ulluks läind, et selle eest tuleb kah trahvi maksta. Ei kohtusaksal jäänd muud üle kui mõistis mehe õigeks. Võib arvata, et politseinik kah pärast seda keelekooli saadeti.

Meie asi see pole. Meie saime vatsatäie naeru ja eks nisukesed asjad tee alli argipäeva rõemsamaks.

Märkmed: