Praegast on minusuguste meeste jaoks just see kõige parem aeg. Minusuguste all mõtlen ma muidugist kõiki neid, kes peast segased ja jalust vigased, aga miskit tööd peavad ikka tegema. Kes muud ei mõista, tehku tähtraamatule saba. Saba on tähtis asi, ilma selleta ei saa läbi saterkuub ega pruutkleit, karjakrants ega kalender. Olid ajad, mil kaupluste ja supikatelde juures olid kah sabad. Need ajad on esiotsa läbi, aga pea nad jälle tulla ei või.

Nojah, aga nüüd on seitungi tegijatel apukurgi aeg, mis tähendab seda, et kirjutada tuleb siis kah, kui midagi kirjutada ei ole. Minule tähendab see jälle seda, et kirjuta mis tahad, inime loeb ikka, mis tal ädaga üle jääb. Apu kurgist olen ma alati lugu pidand. Ei ole tal neid kalurisi palju sehes, mis paksuks ajavad, aga mekk on mosna. Vanaste laulsime ikka, et „apu kurk oli laua peal, nuga ja kahvel kõrval seal“ ja nõnda edesi.

No mis uudist sinna apu kurgi kõrvale siis võtta? Kui maailmas ringi kaeda, siis paistab, et igal pool minnasse miskiga liiale. Tuld ja vett on mõlemat vaja, aga taevased väed, kes neid inimestele jagavad, saadavad neid alla kudagi uupi ja ooletult. Tuli on puha Venemaale läkitatud, vesi jälle Pakistaaniasse. Ja tuulel pole kah paremat teha, kui murrab aga Eestimaal puid ja kergitab katuseid.

Ma olen proovind positiivselt mõtelda, et nüüd saavad venelased ometi lutikatest lahti ja pakistaanlased õpivad ädaga ujuma, aga kui mõtlemisega Eestimaa juurde jõuan, siis nigu kaob lõõpimise tuju ära ja võtab näo tõsiseks. Kata urjutas kah kõrvalt, et ei kõlba teiste äda üle lora ajada, olgu see teine kasvai venelane. Eestimaal ongi sedasi, et meie pritsimehed lähvad juba Venemaale tuld kustutama. Ma omaette mõtlesin küll, et kes teab, kas nad oleks läind, aga suits tuleb sealt juba üle Peipsi meie poole, kes see tahab vene tossu sehes elada. Kõva äälega ma seda igaks juhuks kuulutama ei akand.

Ühel Eestimaa mehel olla Ärmani jutu järgi nisuke ull äda kaelas, et naabri mesilased sopsivad silmad paiste. Tahab naabrit kohtukulli ette tirida, kui see oma mesilinnukestele uut lennuvälja ei ehita vai ristikut teise kanti ei küli. Kui sihuke kaebus minu pihta oleks tuld, siis ma oleks kaebajal soovitand oolitseda, et tal teed pidi kõndides albasi aisusi juures ei oleks. Mesimumm armastab puhast luhvti ja kes seda rikub, seda ta kohe karistab.

Ajaks teiega veel mõne sõna juttu, aga Kata tuli just kurgitaldrekuga. Oma soolatud kolmepäevased. Külla ma tuleva nädali ütlen teile, kudas mekkisid.

Märkmed: