KATA

Ärge nüid akake kohe õiendama, et kuda see kõlbab, et Karla kalendrisaba, aga Kata kirjutab. No mis ma ädaga teen. Mina ei ole ültsegi kirjainime, aga kui olukord nii ull, et meestest asja ei ole, siis tuleb naistel nende töö kah ära teha. Nõnda on see eluaeg old. Karla on juba nädalipäevad selili maas old, näust sinine kui seakardul ja mitte karku alla ei saa. Aga endal seitungisse koht välja kaubeldud, ega sinna saa valget laiku jätta. Aasta lõpeb ära ja kõik tahavad teada, kuda Karlal läheb.
No mis ta tühja läheb. Räbalasti, aga läheb. Ma oleks oma aruga pääliskirjaks pand ‘Kata kalendrisaba’, aga vai ma seda tohin. Kui Karla näeb, vihastab enda terveks ja käratab, et sinul, eit, pole muud kui undrukusaba. Vaata, see sul korras ja õigetpidi on, tähtraamatuga tegelevad mehed. No aga kui tähtis tähtraamatutegija on nii äbarikuks jäänd, et koikust välja ei saa ja seal kah kõver kui viiulivõti, siis teeb töö see, kellest tegijat on.

Kust ta selle aiguse üles korjas, seda ma küll ei tea. Tuba soe ja välja pole saand, aga ära ta enda külmetas. Viiu arvas, et viirus. Viirus pidada olema ullem kui venelane, tuleb salaja selja tagast ja enne kui aru saad, paneb sulle kõlaka kuklasse ja oledki hinvaliid valmis. Noh, nii ta siis on. Ähvardasin küll, et otsin endale uueks aastaks uue ja kobedama. Karlast pold vasta ütlejat, aga vaatas mind küll nisukese pilguga, et ole õnnelik, et minusugunegi köntjalg sind veel tahab. No eks tal ole õigus kah. Ega me oma vanamehega alvasti pole eland. Jageleme mis me jageleme, aga teineteist oleme oid ja oiame edasi, kui aga Issand päevi annab.

No mis sellest vanast aastast siis ikka leinata. Läheb teine longates oma teed ja pole ta meile toond tuhkagi, ei ead ega ullu. Eks kevade poole oli kisa ja kaagutamist jah selle pronksist soldati pärast, kel pold muud äda midagi, kui et oli vale koha peale seisma pandud. Aga nigu õige koha peale viidi, nii asi päris märuliks läks. No mis ma sellest seletan, te teate kõik väga ästi, mis juhtus. Mõned inimesed lihtsalt ei kannata, et iga asi on omal kohal, et surnud soldatit austatakse surnuaial.

Aga kas te seda kah teate, et üks tark mees proovis uue surnud soldati kaudu eesti rahvast vihale ajada. Te ju teate ja mäletate seda irmsat märtsikuu päeva, kus vene lennukid Talina pea maatasa tegid ja ulka ilmasüita inimesi ära tapsid. Seda äävituslendu juhtis eesti soost punakotkas. Et tema auale nüid tänutäheks lilli viidi, see on ull küllalt, aga et viijaks oli Talina linnapea, see paneb i-tähele pea otsa. Minu meelest see mees küll linnapeaks ei kõlba. Sellele anna labidas pihku ja saada Saaremaale savi songima.

No minu poolt ead vana aasta lõppu teile. Küll Karla teile tuleva-aasta kõneleb kõigest, mis mul ütlemata jäi või mis ma valesti ütlesin.

Märkmed: