Karl Gustav Thulin — kahe muusa teenistuses
Kultuur 02 Jun 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toronto kunstihuvilistel on peatselt võimalus tutvuda Rootsi ühe omanäolisema kunstniku Karl Gustav Thulini (55) loominguga, kes soostus lahkesti valgustama meie lugejatele oma loomingulist tagapõhja ja elu-olu eksootilisel saarel Grand Canaria, kus ta koos abikaasa Sylviaga on Tauros elanud viimased 7 aastat.

Esmaspäeva hommikul toimetusse saabunud kunstnik ei näidanud mingeid reisiväsimuse märke; vaimustatult viis ta kuulaja endaga kaasa imelisele Kanaari saarele ja oma veelgi imelisemale eluteele.

Sõnadega maalitud pilt

Ainult tõeline kunstnik suudab maalida sõnade abil pilte. Grand Canaria, Kanaari saarte suurim saar on erakordse loodusliku kooslusega: seal võib leida kõike — okaspuu- ja seenemetsi; sügisest lehesadu, aga ka pidevat suve ja troopikat selle juurde kuuluva fauna ja flooraga. Loodus on pillavalt helde — kartulisaaki kogutakse neli korda aastas, sealsed puu- ja juurviljad on maailma parimad ja neid ei eksporditagi — hoitakse endale. Kunstniku kodu aknast avaneb vaade igilumega kaetud mäetippudele, teiselt poolt sinisele merele ja kaunile liivarannale. Täielik idüll!
 - pics/2006/13442_10.jpg

Grand Canaria asub 200 km kaugusel Aafrika rannikust, sealne rahvastik on väga kirju: leidub eurooplasi, aga ka mustanahalisi. Aastas viibib saarel vähemal pool miljonit turisti. Nende kõigi kultuuride mõjutusi on sel tunda, omajao lisab ka maailma üks suurim ja hõivatum sadam Las Palmas. Hr. Thulinil on sel eksootilisel saarel 7-korruseline, erinevatel tasapindadel asuv villa, kus lisaks eluruumidele on suur stuudio ja galerii.

Mitte ainult kujutav kunst

Need, kes kavatsevad kunstnik Thulini näitusi külastada avapäevadel, saavad osa ka tema teisest loomingulisest andest — muusikast. Selle juured viivad lapsepõlve — ta isa oli dzhässpianist, ta ise aga kitarrist. Nii ta lubab ka torontolastele kitarri mängida. Kunst on mitmepalgeline nähtus, mida hr. Thulin defineerib järgmiselt: „Kunst on oskus. Hea kirjanduse loomine eeldab meisterlikku kirjutamisvõimet; tipptasemel tsirkuseartist riskib trapetsil turnides oma eluga; oraator on sõnakunstnik. Kuid kunst tähendab ka julgust luua midagi sootuks erinevat, totaalselt ootamatut. Kasutades oma kujutlusvõimet ja erinevaid värve on võimalik nähtavale tuua reaalsust. See protsess võib olla alateadvuslik ja sünnib läbi heitluste.“

Maalimine sisemise vajaduse ajel

Sisemine vajadus muidugi, sest mis muu sunnib meistrit veetma iga päev mitmeid tunde molberti ees. Ja seegi anne tuli ilmsiks juba lapsepõlves. Väikeses Söderköping'u külas elas Karl Gustavi vanaema, kel oli piimafarm. Läheduses elanud kunstnikud käisid vanaemalt piima ostmas. Üks neist oli osav tushijooniste tegija; teine, kes teenis leiba metsatöölisena, jäädvustas talvel lumele erilisi pilte; kolmas oli karikatuuride peale meister ja pälvis selle eest kunagi isegi ÜRO auhinna; neljas, Bo Beskow oli abstraktsionist. Hr. Thulin räägib, kuidas ta imetles nende meeste töid ja tema esimesed kunstikatsetused algasid tortide kaunistamisega. 10-aastaselt tärkas poisikeses juba tõsisem kunstihuvi. Karl Gustavil oli erakordne joonistusõpetaja, kes märkas poisi annet ja tutvustas teda oma stuudios kunstisaladustega.

16-aastaselt viis saatus ta kokku kunstimetseeni, nn Borstahuseni krahvi Stuve Anderssoniga. 28aastaselt oli Andersson kaotamas nägemist, kunstihuvilisena soovis ta enne pimeduse saabumist näha veel nii palju suurte meistrite teoseid kui võimalik. Selleks tegi ta 10.000-kroonise pangalaenu (praegu võrreldav miljoniga). Siis saabus aga a. 1929 oma kurikuulsa pangakrahhiga ja raha jäi Anderssonile alles; aga ka nägemine säilus.

1967. a. vajas „krahv“ noormehe abi Marc Chagalli näituse korraldamisel Skandinaavias. Andersson oli selleks ajaks soetanud arvukalt suurmeistrite taieseid, ta oli isiklik sõber selliste kuulsustega nagu Salvador Dali, Pablo Picasso ja Marc Chagall.

Andersson tegi Thulinile ettepaneku osaleda ühel kunstinäitusel koos korüfeedega. Tol ajal vaid 20aastane Thulin hakkas enda sõnul töötama kui hull.

Siis saabus ahvatlev ettepanek asuda elama ja õppima Pariisi, aga kuna ta oli noor abielumees (vaid ühe kuu abielus olnud) lükkas ta selle tagasi, sest tal tulnuks üksinda Pariisi minna.

Mõjutused

Thulin väidab, et kõigi ülalnimetatud isikute mõjutusi on tema kunstiloomingus. Need on kujundanud ta käekirja ja stiili. Eriti viljakas loomeperiood on olnud Kanaari saarel, kus atmosfäär, looduse ja inimeste ilu on teda kui kunstnikku inspireerinud ja ka voolinud.

Lähedases koostöös oma õpilase Bjørn Lyng'iga valmis tema käe all teadaolevalt maailma suurim, 319 m pikkune laemaal, mis kõrgub kohaliku 5 tärni hotelli Anfi del Mar sissepääsu kohal. Kunstnik tunnistab, et töötas sel ajal 20 tundi ööpäevas, lülitades end ümbritsevast sedavõrd välja, et ei mäleta töö valmimise üksikasju. Hiigelmaal koosneb 12-st medaljonist, et anda tööle kindel rütm.

Karl Gustav Thulin on läbinud oma loojateel erinevaid etappe ja katsetanud mitmeid stiile, tulles mõnikord tagasi samade allikate ja vahendite juurde.

Guashsh, akvarell, õli ja graafika — seda kõike on ta katsetanud ja nende abil end väljendanud.

Tema töid on nimetatud virtuooslikeks, romantilisteks, piibellikeks, elegantseteks ja unistuslikeks. Ajaloolisi motiive kerkib Thulini loomingus ikka ja jälle esile. Tema loominguliseks taotluseks on tõe ja harmoonia mõistmine ning edastamine.

Kahel Torontos toimuval näitusel pakutakse mõnevõrra erinevat ekspositsiooni. Need toimuvad:

• 2.—15. juunini Eesti Maja galeriisaalis kl. 4 pl —10 õ. Näituse pidulik avamine reedel, 2. juunil kl. 4pl — 10 õ. Pühapäeval, 4. juunil ja esmaspäeviti on näitus suletud.

• 17.—29. juunini on sama näitus avatud Tartu College'i suures saalis kl 4 pl — 10 õ. Pidulik avamine laupäeval, 17. juunil kl 4 p.l — 10 õ. Näitus on esmaspäeviti suletud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus