Kapo: radikaalsuse süvenemine Eesti moslemikogukonnas teeb murelikuks ERR (1)
Arvamus 20 Oct 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
13.04.2015
Kaitsepolitsei märkis värskes aastaraamatus, et eelmisel aastal üritasid Moslemi Vennaskonnaga seotud inimesed luua püsivaid kontakte Eesti moslemitega.

Aastaraamatuga saab tuvuda siin.
http://uudised.err.ee/v/eesti/...
Kaitsepolitsei poolt Eestis uue islamiorganisatsioonina märgatud Moslemi Vennaskond on olnud araabia maades seotud terroritegudega ning juhindub oma tegevuses islami fundamentalismist, eesmärgiga ühendada islamimaad kalifaadiks, kus valitseksid ranged šariaadiseadused.

"Kui varasematel aastatel on Eesti moslemikogukonna kasv ning nende sidemed välismaiste islamiorganisatsioonide ja mošeedega stabiilselt kasvanud, siis 2014. aastat iseloomustab tunduvalt dünaamilisem areng. Oluliselt on suurenenud moslemitest immigrantide arv ja seda eelkõige Eesti ülikoolides õppivate tudengite näol. On esinenud ka juhtumeid, kus Eestisse õppima saabunud välisüliõpilased n-ö kadusid ära Lääne-Euroopasse," tõdes kaitsepolitsei.

Kapo peab eelmist aastat rekordiliseks välismaiste islamiorganisatsioonide ja mošeede esindajate Eesti külastuste poolest ehk kui varasematel aastatel on islamiorganisatsiooni Jamaat Tabligh gruppide Eesti külastuste arv jäänud alla kümne, siis eelmisel aastal oli nende arv juba kahekohaline.

"Kirjeldatud arengute valguses on terrorismioht Eestis küll jätkuvalt madal, kuid muret tekitab radikaalsuse ilmingute süvenemine ja nende tavapäraseks muutumine osa Eesti moslemikogukonna liikmete hulgas," tõdes kaitsepolitsei.

Samas on kaitsepolitsei täheldanud radikaalsete vaadete ja ilmingute n-ö vaikivat ignoreerimist ka Eesti moslemikogukonna mõne juhtfiguuri poolt. "On olnud mõningaid selliseid märke, et islamikogukonna juhtliikmed ei ole võib-olla piisavalt tähelepanu pööranud nendele ilmingutele, kus mõned kogukonna liikmed tunnevad radikaalsete ideede vastu huvi ja nendel teemadel on ka vastavate isikutega vesteldud," ütles kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu pressikonverentsil.

Koostöö Venemaa piirivalvega on keeruline


Kaitsepolitsei nentis, et illegaalsest immigratsioonist üldisemalt rääkides tuleb tunnistada keerulist koostööd Venemaa piirivalvega, sest isegi ilmselgete tõendite olemasolu korral ei nõustu Venemaa oma territooriumilt tulnud isikuid tagasi võtma, kuigi see on nende kohus.

"Üldjuhul on islamiriikidest pärit isikud reisinud legaalselt Venemaale kaugema eesmärgiga sealt illegaalselt edasi liikuda Euroopasse ja konkreetselt läbi Eesti Skandinaaviasse. Euroopasse pääsemise nimel ollakse valmis maksma inimkaubandusega tegelevatele võrgustikele ja võtma eluohtlikke riske," märkis aastaraamat.

Eelneva kurvaks näiteks on kaitsepolitsei hinnangul juhtum eelmise aasta jaanuarist, kui kolm Sudaani päritolu isikut üle Piusa jõe ujudes Eestisse tulid ning üks nendest hiljem alajahtumise tõttu suri.

Eestis on mitu vabatahtlikku mittetulundusühingut, mis tegutsevad immigrantide ja neile varjupaiga andmise valdkonnas, kuid kaitsepolitsei soovitab nendel ühingutel teha tihedamat koostööd riigiasutustega ja lühiajaliste sihtide kõrval töötada välja pikaajaline strateegia, sest tegelike pagulaste kõrval kasutavad samu marsruute Euroopasse pääsemiseks ka terroriorganisatsioonidega seotud isikud, kelle eesmärgid ohustavad Euroopa julgeolekut.

"Sellised isikud väidavad end olevat samuti pagulased ja üha suureneva immigratsioonisurve tingimustes suureneb paratamatult ka tõenäosus, et sellised isikud jõuavad Euroopasse, sh Eestisse," nentis kaitsepolitsei.
Toimetas
Marek Kuul
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus