Ajal, mil Kanada tervishoiusüsteemi seatakse eeskujuks kogu maailmale, seistakse Vahtralehemaal silmitsi selle muutmise vajadusega.

Igaühel meist tuleb aeg-ajalt viibida tervishoiuasutustes. Seal kogetu põhjal kujundame oma arvamuse siinsest meditsiiniteenindusest, millest on saanud käesoleva valmiskampaania keskne teema. Küsitluste põhjal peab ligi 30% hääleõiguslikest kodanikest tervishoiuga seonduvat esmatähtsaks; majandust ja tööhõivet vaid 18%. Peaminister Stephen Harper on teatavasti esikohale seadnud just majanduse. Liberaalide valimiskampaania prioriteedid – eetika, valitsuse tegevuse läbipaistvus jmt jätavad kanadalased külmaks.

Me naudime siin põhiliselt tasuta arstiabi, makstes vaid teatud protseduuride eest. Tervishoiu Aktiga tagatakse kõigile esmased meditsiiniteenused, piisab vaid tervisekaardi esitamisest. Sellise süsteemiga ollakse harjunud, kuigi seda ka palju (ja põhjendatult) kirutakse. Personali vähesus, bürokraatia, pikad ootejärjekorrad, haiglakohtade nappus, vananevad meditsiiniasutused ja -tehnika – see kõik mõjub patsiendile väsitavalt ja viib ta tuju „nulli“.

Samas koormab arstiabi rahastamine provintsivalitsuste eelarveid, kuna see on üha kulukam. Seda probleemi võimendab ka tasuta arstiabi asüüli taotlevatele isikutele ja immigrantide perekondadele. Olukord on kriitiline, sest 9 provintsi 10-st kulutab suurema osa oma sissetulekutest tervishoiu finantseerimimiseks (Nova Scotia isegi 87,7%). Ainult Albertas jäävad kulutused alla 50%. Fraseri Instituudi tervisepoliitika uuringute keskuse direktor Mark Rovere väidab, et meditsiinisüsteem ei saa praegusel kujul enam kuigi kaua eksisteerida.

Kolumnist Kevin Libin nimetab tekkinud olukorda meditsiinihoolduse mulliks (medicare bubble), mis ähvardab samuti lõhkeda nagu kinnisvara mull (NP,16.04). Nagu ülekuumenenud kinnisvaraturg, on ka tervishoiu maksumus tõusnud nii kõrgele, et seda ei suudeta peatselt enam finantseerida.

Nimekas ajaloolane Michael Bliss pakub välja mooduse Kanada tervishoiusüsteemi reformimiseks (G&M, 19.04). Ta soovitab 2. mai valimiste tulemusena moodustataval valitsusel käivitada üldrahvalik ja avalik uuring Kanada meditsiinisüsteemi adekvaatsuse osas. Selle võiks läbi viia nn kuninglik komisjon, kes esitaks oma ettepanekud valitsusele vastava programmi koostamiseks. Dr. Bliss toob mitmeid näiteid ajaloost, kus selline protseduur on end õigustanud. Koordineerimatult tegutsevad ja miljoneid dollareid kulutavad erinevad institutsioonid on Blissi sõnul võimelised genereerima vaid „võistlevate ideede kakofooniat“, sest neil pole autoriteetset alust ega seljatagust.

Teema on eriti aktuaalne seetõttu, et 2014. a. aeguvad kolm tähtsat dokumenti: Canada Health Transfer, Canada Social Transfer ja Equalization Program. Et see toimub toiduainete ja bensiini hindade jätkuva tõusu ja majandusliku ebakindluse taustal, on vaja leida lahendus keerulisele tervishoiu probleemile võimalikult kiiresti.

Märkmed: