Eesti Elu
Kanada päevikust EE #42 Tohterdamist tarvis
Arvamus 19 Oct 2012  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kanada päevikust EE #42

Tohterdamist tarvis


Kunagine uhke Vahtralehemaa poliitiline kaubamärk liberaalsus ning Liberalide partei, on demograafiliselt muutuvas maailmas viimastel aegadel päris korralikult kannatanud. Mitte ainult ei alandatud parteid föderaalselt viimastel üleriiklikel valimistel, kus Stephen Harperi konservatiivid saavutasid ülekaaluka enamusvõidu, vaid neid on Ottawas traditsioonilisest opositsioonipartei rollist kolmandale kohale tõugatud. Noorte kanadalaste tähelepanu on köitnud sotsialistide NDP energilisus ja uljad lubadused, mida aga turumajanduse reeglite järgi ei saa vist ükski rühmitus läbi viia. Ka otsivad liberaalid juba mõnda aega enesele uut föderaalset juhti; Justin Trudeau kandidatuur paistab olevat vaid kuulsa isa nimel liuglemine, realistlikku platvormi pole hetkel temalt näha ega ehk isegi oodata.

Provintsi tasemel on pilt märksa mannetum. Vaid Kanada väikseimas provintsis PEI’s on liberaalne enamusvalitsus. Riigi kolmes suurimas provintsis – nii rahvastikult kui maa-alalt – on asi kurb. Äsjasel Québeci valimisel kaotas Jean Charest mitte ainult valimised separatistidele, vaid ka oma isikliku mandaadi. Briti Kolumbias, kus on välja kuulutatud valimised 14. mail 2013 a., on peaminister Christy Clark turmtule all, prognoositakse ka tema valitsuse langemist. NDP juhib seal praeguste gallupite järgi 49% toetusega, Clarkil on valijatest vaid 26% poolehoid.

Ning Ontarios, kus kõigub vähemusvalitsus, on olukord esmaspäevast saadik tõsise küsimärgi all. Peaminister Dalton McGuinty, kellel varem kaks enamusvalitsust võidetud, suutis ainult ühe parlamentaarse koha võrra valitsusekeppi käes hoida, teatas nüüd, vaid aasta pärast viimaseid valimisi, et astub tagasi. Samas astus McGuinty vajaliku, aga poliitiliselt ara sammu, sulgedes Queen’s Park’is provintsiparlamendi selle ajutise laialisaatmisega, kuni valitakse uus parteiliider. McGuinty täidab oma kohta otsuselangetamiseni ning poliitiliselt on see samm täiesti moraalne (ka Harper tarvitas seda nippi Ottawas, kui tal oli vähemusvalitsus), aga eetiliselt on see must mäng, kuna otsused jäävad langetamata, skandaalid pühitakse vaiba alla, status quo’ga< peavad nördinud maksumaksjad arvestama uue aastani.

Juba keerlevad kuulujutud, et McGuinty kavatseb Ottawa tühimikuga arvestades föderaalse parteijuhi kohale kandideerida. Kuid kui ta Ontarios pole tulnud globaalse masu järgselt toime, kuidas võiks arvata, et ta suudaks vastutuult liikuda, taastada partei kunagise oreooli?

Peale kauba jätab McGuinty kahtlase pärandi. Kuigi ta enese maine on olnud skandaalidevaba, pole tema valitsus nii kergelt pääsenud. Sellenädalase otsusega on tähelepanu projekteeritavalt maagaasijõul töötava elektrijaama ümberasutamise küsimusest päevakorrast pääsenud. Otsus, mida McGuinty eelmiste valimiste eel langetas, tulles vastu ühe valimisringkonna soovidele, tagades sellega ka vajalikku ühekohalist võitu, läheb maksumaksjale maksma umbes $700 miljonit.

Kui lisada liberaalide tervishoiupoliitikas astutud kulukad väärsammud, siis ei saa McGuinty ajastule kuidagi positiivselt vaadata. Enamusvalitsuse juhina surus ta läbi kurikuulsa tervishoiutulumaksu, mida kavalalt teisaldamiseks elik “transferiks” nimetati. Ontario tulumaksulehte täites peab sissetuleku järgi protsendi maksma tervishoiukulude korvamiseks – kas oled arsti juures käinud või mitte, haiglaravi sel aastal vajanud. (Otsa, palun ütelge, miks peaks maksumaksja kiirabi kasutamise eest maksma? See on ju hädaabinõu!!) On kaheldav, kas need rahad tervishoiuministeeriumisse jõuavadki. Ning kui lisada miljardeid maksma läinud eHealth (ikka lahendamata) ja ORNGE skandaalid, siis pole Daltonil kuhugi pugeda.

Kui valijad teda kui haridusele keskenduvat poliitikut ta esimesel valimisel uskusid, siis tänaseks on vahekord õpetajateühingute ja valitsuse vahel päris vaenulik. Kõrgkoolid on ülekoormatud, õppemaksud ainult suurenevad. Keskklass ei suuda enam oma lapsi ülikooli saata ilma ränkade väljaminekuteta. Hetkeseisus peavad liberaalid sõlmima arstidega uue lepingu – olles häbematult juba teatanud, et kavatsevad niigi ülekoormatud ja alamakstud perearstide sissetulekut vähendada (viimased on riigi küüsis sissetulekuga arvestades, olles samas iseseisvad ettevõtjad, oma kuludega, kellel puuduvad riigitööliste – ja poliitikute - rammusad hüvise- ning pensioniplaanid). Samuti on spetsialistidele kammitsaid asetades piiranud nende vabadust patsientide eritestidele edasisaatmist. Teame, et ooteajad on pikad ja haiglas on ülekoormatud arstid, kirurgid, samuti teevad õed tohutuid ületunde. Süüdi on siin mitmeti tavakodanik, kes ootab tasemel tervishoiuteenuseid ega lepi alati ühe tohtri diagnoosiga, otsides teiselt neid sõnu, mida nad kuulda soovivad. Andke enamat, ning kohe, ma ju maksan selle eest!

Terake tõde selles viimases lauses ongi. Fraser Instituudi andmetel rügab keskmine Ontario elanik pool aastat tööd teha, et oma makse ja elamiskulusid maksta, alles juulis saab hakata oma tuleviku, laste kõrgkoolituse ning pensionide peale mõtlema.

Karta on samuti, et provintsi uusdemokraadid NDP Andrea Horwathi juhtimisel pääsevad kui mitte opositsioonirolli, siis isegi valitsusse, arvestades oranži lipu all võitlevate sotsialistide edu ning hetkepopulaarsusega.

Kaugelt vaadates ei oska muidugi arvata, mis peale isiklike tegurite sundis McGuinty‘t otsustama, et tema päevad Queen’s Park‘is on loetud. Küünik võib arvata, et poliitikud tahavad alati enesele heal ajal lahkuda, vältides sellega poliitilist vastutust ning isiklikku häbiposti asetamist. Teadmine, et suhteliselt noore mehena (snd 1955) võib ta rahulikult asuda riigipensionile ning nagu ta varajasem eelkäija, Bob Rae, kes 1980-ndatel NDP valitsusjuhina Ontario tagurpidikäiku asetas, tõusta fööniksina tuhast pärast seda, kui Trudeau juunior läbi kõrbeb ja siis kaaluda Ottawa poliitikasse astumist. Või mine tea, ehk vahetab parteikuuluvust, ka seda on pettunud maksumaksjad siin riigis enne näinud.

Üks on selge. Liberaalide firmamärk pole kunagi riiklikult niisuguses madalseisus olnud kui tänapäeval, ja selles on süüdi ainult poliitikud ise, kes enam pole häälestatud pööbliga samale lainepikkusele. Huvitav, mida uus aasta nii Ontarios kui Briti Kolumbias riigile toob?

TÕNU NAELAPEA
 
    Trüki   E-post   FB     
23 Jan 2018 11:30
Kuigi Californias on kanep legaalne, võivad suitsetavad turistid eluaegse Ameerikasse sisenemise keelu saada PM
23 Jan 2018 09:58
Washingtonis avatakse Eesti jaoks väga oluline näitus Vaatamata USA valitusasutuste tööseisakule toimub kõik plaanipäraselt
23 Jan 2018 05:00
In Putin, Russians Thought They Were Getting a Stierlitz But They May Have Gotten a Hitler Instead, Eidman Says (2)
23 Jan 2018 04:57
Militarily, Baltic Region is Stable; But in Terms of Information War, It’s Not, Latvian Expert Says
22 Jan 2018 21:53
Noorte kõnekonkursil “Kirjuta Eestile” osalemiseks on jäänud nädal
22 Jan 2018 10:35
Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti ERR
22 Jan 2018 08:34
Public consultation Tue Jan 23 @ 6:30 re: Whistler's and Salvation Army sites
21 Jan 2018 18:42
Estonia’s centennial year 2018 Estonian Life
21 Jan 2018 17:17
“Räägime asjast” 21.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
21 Jan 2018 16:54
KATRIN LUSTI BLOGI | Kas president peaks tagasi astuma?
21 Jan 2018 16:44
Rain Lõhmus: inimestel on hästi vale kontseptsioon, et raha kasvab DELFI
21 Jan 2018 16:32
Kutse Eesti Keskuse infosessioonidele Eesti Elu (8)
21 Jan 2018 16:27
Juhtkiri 3 2018 Tiigrit taltsutades Eesti Elu
21 Jan 2018 12:11
Kaju: Eesti on väga lähedal valitsuskriisile ERR
21 Jan 2018 12:05
Mis maksab see eesti naine? Eesti Elu (1)
21 Jan 2018 11:28
2018.01.16 - Mõtleme taas TTV
21 Jan 2018 07:52
Sinine esmaspäev
20 Jan 2018 20:16
Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum koguvad ESTO-ainelist materjali. Eesti Elu
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus