Minnes Kanada päeval, 1. juulil, mööda üht Toronto esinduslikumat tänavat, Bloor Street’i toimetusest Ontario parlamendi hoone poole, sai selgeks, et linna töölised, kes peaksid Toronto heakorra eest seisma, hoiavad elanikke endiselt oma halastamatus haardes. Näib, et nad ei hooli millestki – ei oma kodulinna 175. ega Kanada 142. sünnipäevast. Sellest tunnistasid kasimata tänavad ja rämpsust ülevoolavad prügikastid. Tänu nende kiuslikkusele jäid ära mitmed juba ammu Kanada Päevale planeeritud üritused, sh ka etnilise pressi väljaannete näitus City Hall’is, kus meie lehelgi olnuks oma koht. Ette rutates olgu öeldud, et järgmisel päeval nägi Yonge and Dundas Square, kus toimus suur kontsert, eriti hull välja.

Peopaik Queens Park’i juures oli aga laitmatult puhas, pidulik ja kaunis. Lille- ja lipuehtes ning päikesesäras parlamendihoone juurde oli tulnud igast rassist ja soost inimesi –– suuremaid ja väiksemaid. Kohal oli ka arvukalt turiste, kõigil tuju hea ning enamusel käes Kanada ja Ontario lipukesed. Kõlas muusikat igale maitsele, mõjuv oli shoti rahvatantsurühma (Highland Dancers) perfektsuseni lihvitud etteaste. Samas andsid sõbralikult selgitusi Kanada sõjaväelased, kes olid oma tehnikat Queens Park’i juurde toonud.

Kanada Päeva tähistati mitmel pool mujalgi Torontos. Suur rahvahulk kogunes Downsview pargis toimunud kontserdile. Üle riigi toimus pidulikke kodakondsuse omistamise tseremooniaid; kanadalaste aedades suitsesid aga tavakohaselt grillahjud, kus valmis pidupäeva õhtusöögiks head ja paremat.

Ottawas kogunes Parlamendimäele ca 10.000 inimest, keda tervitasid Kanada kindralkuberner Michaëlle Jean ja peaminister Stephen Harper. Peeti kõnesid, toimus vägev kontsert, mida publik ilmselgelt nautis. Kindralkuberner Jean tegi ka teatavaks 60 tänavust Kanada Ordeni kavaleri, kelle seas on maailmakuulus hokitäht Wayne Gretzky.

Kanada Päeva peeti mujalgi – sh. meie armsas Tallinnas, kus suursaatkonna esindus korraldas Toompeal kutsutud külalistele vastuvõtu ja kus Kanada eestlased ja nende sõbrad kogunesid Tallinna Raekoja platsile. Sinna olid tulnud neid tervitama ka president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasa Evelin Ilvesega. Raekoja platsil said kokku kõik need, kellel on olnud Kanadaga tegemist – kes on siin elanud, õppinud või töötanud või kes teevad seda praegu ning viibivad Eestis seoses laulupeoga, aga paljud teisedki.

Inglismaal elavad kanadalased kogunesid oma traditsiooni kohaselt pidutsema Londoni kesklinna, Trafalgari väljakule.

3000 Afganistanis teenivat Kanada sõjaväelast tähistasid oma riigi sünnipäeva sealses kuumuses, tundes aga puudust oma lähedastest.
•••
Kanadat peetakse maailmas õigluse, progressi ja vabaduse kantsiks. Kanada Päev annab igale siinsele rahvakillule hea võimaluse mõtiskleda selle üle, kas ja kuidas tema traditsioonid ja kultuurirpärand sobituvad Vahtralehemaa terviklikku mosaiiki.

Oma pöördumises mainis Liberaalide Partei juht Michael Ignatieff, et alates 1867. aastast on Kanada olnud eeskujuks kogu maailmale, ja selle üle tasub uhkust tunda. Hr. Ignatieff rõhutab, et just kultuuride ja keelte paljusus ning erinevate religioonide traditsioonid rikastavad Kanadat, kuid kujundavad ta samas ka üheks tugevaks tervikuks. „ Strong and free from coast to coast to coast,“ kirjutab Michael Ignatieff.

Oma pöördumises rõhutas peaminister Harper, et Kanada sünd polnud juhus ja et riigi loomise aluseks oli siinne põlisrahvas. Peaminister tõstis samuti esile siinseid demokraatlikke väärtusi.

Viimaste küsitluste põhjal arvab 90% kanadalastest, et elame maailma parimas riigis. Kuigi, jah, ainult 64% küsitletuist arvas, et me oleme oma riigi tõelised patrioodid. On üsna paradoksaalne, et nautides kõiki Kanada hüvesid, ei suvatseta tutvuda Vahtralehemaa ajalooga ega tunta siinseid poliitikuid, kultuuritippe jne. Selles osas on arengumaad veel palju.

Märkmed: