Pressikonverentsil Premia jäähallis: Canadian Estonian Business Association president Dietrich Wehrmacher, Windsor Lancers ülikoolimeeskonna treener Vern Stenlund, Kanada hokiliiku treenerite töö eesti vastutav Dean McIntosh ja Eesti Jäähokiliidu president Priit Vilba. Foto: Riina Kindlam
Põhieesmärgina püüavad mehed hokit igati ja igal pool jõudumööda arendada, antud juhul Hockey Canada ja Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni (IIHF) toega Genfis. “Loodame, et käivitame arenguprotsessi, mis viib selleni, et ühel päeval võidab Eesti Kanadat”, ütles pressikonverentsil Windsor Lancersi ülikoolimeeskonna treener Vern Stenlund. Hockey Canada treenerid on varem olnud külalisjuhendajateks nii Soomes kui Tshehhi Vabariigis; Baltimaades on antud treening esmakordne.
Algatus treenerite Eestisse toomiseks tuli Kanada Eesti Kommertskoja ehk CEBA (Canadian Estonian Business Association) presidendilt Dietrich Wehrmacherilt, keda Eesti võistlustel hämmastas, et seda mängu nii vähe vaatamas käiakse. Ürituse jaoks firmade tuge otsides pidi Wehrmacher isegi pettuma, kuid Kanada saatkonna esinduse abiga viidi plaan ellu ning loodetakse, et see ei jää viimaseks sarnaseks õppe ja koostöö võimaluseks. Võibolla oleks pidanud vene firmadele lähenema, kuna vene rahvusest kodanikud on siiamaani suuremad hokifännid kui eestlased; see on nende rahvussport.
Eestlaste sport on korvpall. Ka jalgpall ehk vutt. Talvesportidest on suusatamine number üks ning meie sportlaste rahvusvaheline edu sel alal osutab julgustavat mõju veel paljudele põlvedele. Probleem jäähokiga on, et puuduvad tehis- ehk aastaringselt kasutatavad uisuväljad. Peale NSVL'i lagunemist vähenes jäähokiga tegelejate arv Eestis drastiliselt, kuna puudusid rahastajad ning konkreetne tegevusplaan. Nõukogude ajal olevat olnud olukorda ka sedavõrra parem, et suurem osa koolide kõrvale loodi talviti liuväli, ütles Eesti Jäähokiliidu president Priit Vilba.
Pikka aega on olnud sisejäähallid vaid Kohtla-Järvel, Narvas Kreenholmi jäähall ja Tallinnas Linnahall. Nüüdne pealinna suurim, kuid taevale avatud Jeti jäähall rajati endisesse raketitehasesse Vana-Lasnamäe linnaosas. (Selle avas 2000. a. viiekordne Stanley karika võitja Jari Kurri!) 2002. aastast on pealinna Haabersti linnaosas, Õismäe ja Rocca al Mare vahel ka Premia jäähall, kus antud treeningnädala üritused aset leiavad. (Ega Eestiski suursponsoriteta saa: Premia on ühe Tallinna Külmhoone jäätise sort.)
Kavas on järgmisena rajada sisejäähallid ka Viljandisse ja Paidesse kuid viimastel aastatel on sportimise / meelelahutuslikul eesmärgil rajatud hoopis väga moesolevaid veekeskusi; seda nii Tartusse kui Pärnusse. Pealinn ootab järgmisena veelõbustusparki, kuid tema uus jäähall kindlasti ei kannata külastajate puuduse all. Huvitaval kombel on viimastel aastatel olnud Eesti üheks tugevamaks klubiks Tartu Välk 494 (Eesti meistrid viis korda viimase seitsme aasta jooksul) kuigi Tartus saab vaid külmataadi õnnistusega uisutada.
Minu ainus isiklik kokkupuude hokiga Eestis oli ühe mängu jälgmine Linnahallis Horvaatia vastu kuskil 1990date lõpus. Mängijatel oli rinnal Eesti vapp, õlal Nike firma kaarjas logo (kuidas siis selleta?) ja seljal peaaegu eranditult vene nimed. Samas lehvitas entusiastlik vene keelt kõnelev vaatajaskond kõrgelt ja uhkel suuri Eesti lippe – väga huvitav elamus.
Treenerite sissejuhatus tõlgiti siiski vaid eesti keelde ja tore üllatus mida kanadalasedki märkamata ei jätnud oli et 30-pealises treeneriteväes oli ka 3 naist! Kolme nädala eest peeti Premia jäähallis esimest korda Eesti jääl rahvusvaheline NAISTE jäähoki turniir Martell Cup 2004, kus osalesid Eesti HC Dreamland Queens’idele lisaks naiskonnad Soomest, Lätist ja Rootsist. Kuulutus internetis: “Kõik naised ja tüdrukud olenemata vanusest, rahvusest ja varasemast spordikarjäärist on oodatud HC Dreamland Queens jäähoki treeningutele Tallinnas, Premia jäähallis!” (Kas nüüd saab alguse ka minu hokikarjäär?!...) Tallinnas on 2 ja Kohtla-Järvel 2 hoki naiskonda.
Kui Kanadas mängib hokit 500 000 last 75 000 treeneri juhendamisel 4000 hallis, siis Eestis mängib aktiivselt ca 2000 inimest, tõsisemad nende sama 30 treeneri käe all, kes kanadalasi oli kuulama tulnud. Noormehed valis antud väljaõppenädala väärilisteks Eesti Jäähoki Liit ja nad kuuluvad kolme rühma vanuses 14-18. Koolitus toimub nii jääl kui ka klassides.
Kanada on 1., Eesti 24. kohal maalimas
Loomulikult oleks tore näha Eesti meeskonna tõusu rahvusvahelisse A-gruppi. Hetkel mängitakse B liigas: möödunud nädalavahetusel lõpetas Eesti koondis MM-võistluste 1. divisjoni B-grupi turniiri Gdanskis 4. kohaga. Võideti Rumeeniat ja Lõuna-Koread, viigistati Poolaga ning kaotati Itaaliale ja Sloveeniale. (B-grupi lõppseis: 1. Sloveenia; 2. Itaalia; 3. Poola). Sloveenia tõuseb seega maailma 16. tugevama hulka ja kuna Valgevene võitis samal võistlusel 1. divisjoni A-rühma, tõusevad nad eliitgruppi. IIHF-i 2003. a. üldjärjestuses on 43-st riigist Eesti 24. kohal ja Kanada 1. kohal.
Selle lehe trükkiminekupäeval peeti sõbralik hokimätsh millele elas kaasa Kanada suursaadik Eestis, Lätis ja Leedus, Riias resideeruv Robert Andrigo. Järgnes vastuvõtt Kanada veini ja vahtrasiirupiga pannkookide saatel.
20. aprilli Eesti Päevalehe suur esikülje foto oli rahvastesõbralikust hoki treeninguhetkest. Eesti ja Kanada lippude vahelisest pilust on näha poisse jääl, Kanada treenerit andunult kuulamas. Sama lehe spordiküljel oli pikem artikkel ning lehekülje nurgas ka väike uudisenupp: “Maple Leafs mängis edu maha”. Põlise torontolase ja Leafside fänni tütrena, kes telerist tulvavate hokihelide saatel üles kasvanud, ei saa pöialt kramplikult hoides lisamata jätta “Go Leafs Go!”