See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kanada-eestlaste-kultuuriparand-taas-kodueestlaste-huviorbiidis/article21696
Kanada eestlaste kultuuripärand taas kodueestlaste huviorbiidis
14 Nov 2008 EE
PIRET NOORHANI

Oktoobri lõpus viibis Torontos rühm Eesti mäluasutuste töötajaid, MTÜ Baltic Heritage Network liikmeid. BaltHerNeti eesmärgiks on arendada koostööd Balti diasporaa kultuuriväärtusi koguvate ja uurivate riiklike ja eraarhiivide, muuseumide ja raamatukogude, teadusasutuste, rahvaühenduste ja organisatsioonide vahel, et tagada ajalooliselt väärtuslike Balti diasporaa kultuuriväärtuste säilimine, uurimine ja avalikkusele kättesaadavus. Organisatsioon arendab rahvusvahelisi ja siseriiklikke koostöövõrgustikke, haldab ja arendab Balti diasporaa kultuuripärandi infoportaali Baltic Heritage Network (www.balther.net), korraldab konverentse, seminare ja koolitusi.
Eesti delegatsioon Tartu College'is. Vas.:  Karin Kiisk, Anne Valmas, Tiiu Kravtsev, Piret Noorhani, Merike Kiipus ja Triinu Ojamaa.<br>  Foto: Vaike Külvet - pics/2008/11/21696_1_t.jpg
Eesti delegatsioon Tartu College'is. Vas.: Karin Kiisk, Anne Valmas, Tiiu Kravtsev, Piret Noorhani, Merike Kiipus ja Triinu Ojamaa.
Foto: Vaike Külvet

Nädala jooksul külastas BaltHerNeti rühm Toronto eesti ja leedu arhiive , samuti Toronto linnarhiivi. Töörühma liikmed kohtusid ka Kultuuripärandi Klubi ja Tiina Kirsi eluloorühmaga. Nende külaskäikude eesmärgiks oli viia ennast kurssi eesti kultuuri kogude hetkeolukorraga ja kohtuda siinsete kolleegidega. Kanadas viibimise ajal täitsid rühma liikmed muidki töö- ja uurimisülesandeid. Nii intervjueeris Karin Kiisk (Tartu Ülikool) Eesti Rahva Muuseumi kogude tarvis Torontos elavaid nn uusi väliseestlasi. Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu) ja Anne Valmas (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) kogusid trükiseid, et täita lünki väliseesti trükistekogudes Eestis. Tiiu Kravtsev (Riigiarhiiv) ja Piret Noorhani (Eesti Rahva Muuseum) jagasid Toronto eesti arhiividele oma kogemusi arhiivinduse alal. P. Noorhani külastas enne Torontosse saabumist ka Vancouverit, kus ta koolitas Eesti Arhiivi Vancouveris rahvast ja intervjueeris uusi väliseestlasi, samuti Kanada Arhiivi ja Raamatukogu Ottawas, kus valmistas ette kirjastuse Orto arhiivi digiteerimist. Triinu Ojamaa (Eesti Kirjandusmuuseum), kes küll BaltHerNeti ridadesse ei kuulu, oli seadnud oma uurimisreisi samale ajale, et osaleda BaltHerNeti seminaril. T. Ojamaa peaülesandeks oli intervjueerida Toronto eestlaskonna esindajaid seoses nende muusikaharrastuste ja identiteediga.

Arhiivikülastustel nähtu aitas BaltHerNeti rahval ette valmistada kultuuripärandi ümarlauda, mis toimus laupäeval, 25. oktoobril 2009 Tartu College’is. Toronto eestlaste institutsioone ja erinevaid kultuuripärandiga seotud ettevõtmisi esindasid ümarlauas Jüri Kivimäe (Toronto Ülikooli Eesti õppetool), Elmar Tampõld (Tartu College), Olev Träss (Tartu Instituut), Avo Kittask ja Laas Leivat (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Roland Weiler ja Epp Aruja (Tartu Instituudi Arhiiv ja Raamatukogu), Paavo Loosberg (Eesti Keskarhiiv Kanadas), Johannes Pahapill (Eesti Kunstide Keskus), Mai Vomm Järve (Eesti Kunstnike Koondis Torontos), Eda Sepp (Eesti Maja kunstikomitee), Enn Kajari (Eesti Kultuuripärandi Klubi), Hans Westerblom (Vana-Andrese koguduse arhiiv), Tiina Kirss (elulugude kirjutajate rühm). Kohal olid ka EV Ottawa Suursaatkonna asjur Rasmus Lumi ja ennast tagasihoidlikult publikuks tituleerinud filmi- ning telemees Edgar Väär.

Kohtumist alustas P. Noorhani ülevaatega BaltHerNeti tegevustest ja ümarlaua taotlustest, Samuti informeeris ta kohaletulnuid võimalusest saada arhiiviprojektidele toetust Rahvuskaaslaste programmist (Haridus- ja Teadusministeerium). Seejärel said sõna Toronto arhiivide, seltside ja organisatsioonide esindajad. Ülevaadetest selgus, mis on hästi, mis valmistab raskusi ja probleeme, milliste meeleolude ja plaanidega vaadatakse tulevikku. Üldmulje kuuldust ja visiitidel nähtust kinnitas külalistes veendumust, et Toronto eesti kogukonna poolt aastate jooksul kokku kogutu ületab kordades teistes diasporaakogukondades saavutatut. Samas sai kinnitust mure, et ruumipuudus kummitab. Enamus kogudest vajab ka paremaid säilitustingimusi ja huvilistele kättesaadavaks muutmist. Räägiti vajadusest koordineerida erinevaid initsiatiive ja ettevõtmisi.
Usutavasti pakkus ümarlauas kuuldu vajalikku informatsiooni mitte ainult Eestist tulnutele vaid siinsetele kultuuripärandi entusiastidelegi. Kõrvaltvaatajale igatahes tundub, et VEMU (Väliseesti Muuseum) idee, mis juba mõnda aega kõneainet ja lootusi tekitab, on pannud Toronto eestlasi nende vastutusel olevatele kultuurikogudele värskema pilguga vaatama ja tõsiselt nende kogude tuleviku üle mõtlema. Ümarlauas kõlas soov, et VEMU võiks tulla ja võiks tulla üsna pea, et Toronto eestlaste kultuurivarad seal paremini hoitud ja kasutatud saaksid.

Kohtumise lõpuks otsustati luua Kanada ja Eesti ekspertidest nõukoda, mis võiks toetada siinseid kultuuripärandi säilitajaid nõu ja abiga spetsiifilistes arhiivinduslikes, raamatukogunduslikes ja museoloogilistes küsimustes ning abistaks VEMU rajajaid pädevate praktiliste lahenduste leidmisel. Nõukotta kuuluvad Jüri Kivimäe, Andris ?esteris (Kanada Arhiiv ja Raamatukogu), Anu Liivandi (Royal Ontario Museum), Hans Westerblom (Ryerson University), Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Piret Noorhani (Eesti Rahva Muuseum). Nõukoda jõudis pidada ka ühe töökoosoleku – nädal pärast selle loomist, 1. novembril. Sel kohtumisel tutvustasid Elmar Tampõld ja Jaan Meri Tartu College’i keldrikorruse ümberehitusprojekti. Nõukoja liikmed andsid soovitusi arhiiviruumide paigutuse, sisustuse ja säilitustingimuste kohta.

Pühapäeval, 26. oktoobril peeti Tartu College’is seminar „Preserving Cultural Heritage of the Baltic Diaspora“, mille korraldas BaltHerNet koostöös Tartu Instituudi ning Toronto Ülikooli Eesti õppetooliga. Alates 2007. aastast on BaltHerNet korraldanud taolisi rändseminare Eesti diasporaakogukondades Stockholmis, Peterburis ja Hamburgis. Toronto üritusele olid esmakordselt oodatud ka kohalikud läti ja leedu kogukonnad. Seminari eesmärgiks oli anda ülevaade välisbalti kultuuripärandi olukorrast Eestis ja diasporaakogukondades, kogumis-, säilitus- ja uurimistööst, probleemidest ja tulevikuväljavaadetest.

Esinesid Jüri Kivimäe, Tiina-Ann Kirss, Andris ?esteris (kes esindas Läti Rahvusnõukogu Kanadas), Tiiu Kravtsev, Piret Noorhani , Merike Kiipus, Triinu Ojamaa ja Karin Kiisk. Arunas Pabedinskas Leedu Muuseum-Arhiivist ei saanud kahjuks seminaril osaleda, kuid saatis lugemiseks oma ettekande teksti, kus andis ülevaate Muuseum-Arhiivi kogudest ja tegevusest. Seminarile olid saabunud ka Kanada Arhiivi ja Raamatukogu esindajad Normand Laplante ja Leah Sander. Mõlemad on BaltHerNeti koostööpartnerid Orto arhiivi digiteerimisel.

Eesti külaliste ettekanded tutvustasid BaltHerNeti kui organisatsiooni ja selle tegemisi (P. Noorhani) ning samanimelist infoportaali (K. Kiisk), väliseesti arhiive teistes diasporaakogukondades ja Eestis (T. Kravtsev), Eesti raamatukogude väliseesti trükistekogusid ja vastavaid andmebaase (A. Valmas ja M. Kiipus). T. Ojamaa tegi vahekokkuvõtteid Eesti Teadusfondi uurimisprojekti „Muusika perspektiivid Eesti avatud identiteedi väljakujundamisel“ tulemustest. T. Kirss analüüsis Toronto elulugude kirjutamise rühma kogemusi . J. Kivimäe arutles laiemalt väliseesti ja Toronto kultuuripärandi üle, jõudes viimaks VEMUga seonduvani. Vapraid huvilisi jagus pikale veninud ürituse lõpuni, mis kinnitab, et Torontos on neid, kes mõistavad teema olulisust ja sooviksid selles ühel või teisel viisil kaasa lüüa.

BaltHerNeti ekspeditsiooni ja Toronto ürituste läbiviimist toetas Rahvuskaaslaste programm (EV Haridus- ja Teadusministeerium). Paaril viimasel aastal on programm märkimisväärselt toetanud erinevaid väliseesti kultuuripärandiga soetud projekte. Nii rahastati aastatel 2007-2008 üle 60 projekti, nende seas rida diasporaakogukondade projekte. Projektikonkursid on andnud ka hea ülevaate tegevustest, mis nimetatud valdkonnas juba toimivad, samuti sellest, millele tuleks tulevikus enam tähelepanu pöörata. Väljatöötamisel on Rahvuskaaslaste programmi uus redaktsioon, mille alusel jätkatakse tegevust aastatel 2009-2013. Arhiivide ja kultuuripärandi teema on programmis endiselt esindatud. Seepärast jääb vaid üle soovida, et ka tublidel torontolastel jagub häid projektiideid, mida juba 2009. a. konkursil välja pakkuda. Info konkursi tähtaegade kohta ilmub ajalehtedes ja portaalis BaltHerNet.
Märkmed: