Eesti Elu
Kanada eelarve 2012 – mitte ainult penny surm
Arvamus 05 Apr 2012  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kanada finantsminister Jim Flaherty esitas 29. märtsil parlamendis 498 leheküljelise, $276 miljardilise mahuga valitsuse eelarve, mis kannab pealkirja Economic Action Plan 2012: Jobs, Growth and Prosperity. Eelarve defitsiit moodustab 2012⁄2013. rahandusaastal veel $21 miljardit, kuid see loodetakse tasakaalustada aastaks 2015.

Kanada – uus superriik?

Kanada on viimastel aastatel globaalses ebakindluses olnud küllaltki stabiilne kants ja äratanud sellega maailmas tähelepanu. Et tugev fiskaalpositsioon on jätkuvalt oluline, sattus ka selline siseriiklik sündmus nagu eelarve esitamine rahvusvahelise meedia fookusesse, mida kommenteerisid uudistekanalid BBC, CNN, Bloomberg jt.

CNN-i kommentaator Erin Burnett küsis hiljuti, miks 2008. a majandusliku kollapsi läbinud Island kaalus võimalust võtta Kanada dollar kasutusele riigi ametliku valuutana. Kas Kanada pole äkki uus superriik, arutles Burnett. Kanada on oma majandusega maailmas 10. ja naftatoodanguga 6. kohal. Tööpuudus on siin vaid 7,4% (USAs 8,3%). Kanada on säilitanud ka oma AAA-reitingu. Kui siia lisada veel rikkalikud loodusvarud, ongi tegemist superriigiga, järeldab Burnett. Mida siis pea et superriigi Kanada valitsus oma uues eelarves rahvale pakkus?

Kadu pennyle!

Suurt elevust tekitas teade, et Kanada korjab tänavu ringlusest 1-sendised mündid, mis säästavad maksumaksjatele ca $11 miljonit aastas, kuid see asjaolu sunnib kaubandusettevõtteid ümardama hindu. Kui teie arve on näiteks $1.02, tuleb teil maksta $1, aga kui see on $1.03, siis juba $1.05.

Et [i]penny
ostujõudu peetakse liiga madalaks ning selle tootmise- ja transpordikulud moodustavad $150 miljonit, eemaldatakse vasksed mündikesed nüüd käibelt. Olete ehk märganud, et enamik möödujaid ei suvatse isegi 1-sendist maast üles korjata. Kolumnist Scott Stinson kirjutab, et alandlik 1-sendine münt kaob kanadalaste taskutest inflatsiooni ohvrina (NP, 30.03.).

Siiski ei maksa penne suuremal hulgal nüüd koguma hakata, sest nendel pole numismaatilist väärtust ei praegu ega tulevikus.

Olulised muudatused pensioniseaduses

Uue eelarve üheks tähtsamaks osaks on pensioniseaduse eelseisvad muudatused. Pensioniiga tõuseb järk-järgult seniselt 65 aastalt 67-le 1. aprilliks 2023, mil tekib õigus saada Old Age Security (OAS) ja Guaranteed Income Supplement (GIS) pensioneid. See puudutab isikuid, kes on sündinud pärast 1. veebruari 1962.
OAS-i võivad taotleda kõik, kes on Kanadas alalise elaniku staatusega elanud vähemalt 10 aastat. GIS on vähekindlustatud elanikele makstav igakuine toetus. Valitsuse otsus on tingitud ühiskonna vananemisest. Muudatustega loodetakse tulevikupäeviks tagada vastavate fondide rahastatus. Seoses arvuka baby boomerite põlvkonna pensionileminekuga kasvab OASi saajate arv 2010. a 4,7 miljonilt 2030. aastaks 9,3 miljonile ja väljamakstavad summad vastavalt $36,5 miljardilt $108 miljardile.

On üllatav, et parlamendiliikmete pensioniplaan püsib muutumatuna vähemalt kuni 2015. aastani, mil valitakse uus parlament. Rahvaasemikud võivad pensionile jääda juba 55 aastaselt, kui nad on oma kohal olnud vähemalt 6 aastat.

Eelarve teisi kõrgpunkte

Mõeldamatu oleks siinkohal kommenteerida pea 500-leheküljelist eelarvet, sestap on sellest esile tõstetud vaid mõningaid kõrgpunkte.
• Uues eelarves on elimineeritud senine ecoENERGY Retrofit nimeline kodudele orienteeritud energiasäästu programm. Samal ajal investeerib valitsus miljardeid dollareid õliliivade, tuuma- ja tuuleenergia projektidesse.
• Kanada kindralkuberneril tuleb edaspidi hakata maksma tulumaksu.
• Ottawa kavatseb kulutada $387 miljonit töökindlustuse (EI) muudatustele.
• Suuremad kärped tabavad järgmise 3 aasta jooksul CBC-d ($115 miljonit); Kanada Rahvusvahelise Arengu Agentuuri ($319 miljonit) ja Kanada põlisrahva programme ($165 miljonit). Kaitseministeerium seisab silmitsi $1,1 miljardi suuruste kärbetega. Valitsus loodab ka kokku hoida miljoneid [i]Royal Canadian Mounted
politsei ja Canada Border Services agentuuri ning välissaatkondade kulutuste pealt. Toronto-Dominion panga peaökonomist Craig Alexander on veendunud, et need meetmed toimivad lähiaastatel tõhusate stiimulitena ja avavad soodsaid ärivõimalusi. Kanada majandusliku õitsengu tõeliseks tagatiseks ehk “kütteks” on aga rikkalikud loodusressursid ja ajupotentsiaal (NP,30.03.).
• Kärpimiste tulemusena kaob 19 200 valitsusametnike töökohta.
• Eelarves on suurt tähelepanu pööratud immigratsioonisüsteemi reformimisele.
• Lõunanaabrite juures sisseoste tegevatele kanadalastele valmistab kindlasti rõõmu, et alates 1. juunist suureneb tollivabalt sissetoodavate kaupade summa: 24 tunnise reisi puhul on limiiti tõstetud 200 dollarile ja vähemalt 48 tunnise USAs viibimise korral on see $800.
• Ida-Torontos asuvasse Rouge Valley’sse rajatakse Kanada esimene linna piirides asuv rahvuspark.

Opositsiooni arvamusi[/B]

Opositsiooniparteide juhid olid nobedad minister Flaherty esitatud eelarvet kritiseerima. Ametliku opositsioonipartei NDP uus esimees Thomas Mulcair ütles, et valitsus on käesoleva eelarvega taganenud oma lubadusest parandada tööhõive olukorda riigis.

Liberaalide juht Bob Rae nimetas eelarvet samuti petlikuks [i]shell
-mänguks, millega vähendatakse rahaeraldusi provintsidele ja ignoreeritakse keskkonna- ja majandusprobleeme. Liberaalidel paistab aga eelarve suhtes olevat aga erinevaid arvamusi, sest Ontario peaminister Dalton McGuinty leidis, et föderaalvalitsus on õigel teel. Endise liberaalide keskvalitsuse finantsminister John Manley on veendunud, et Harperi valitsus demonstreerib käesoleva eelarvega oma tõsist soovi väljuda lõplikult majandussurutisest, mis äratab usaldust äriringkondades.

Huvitav oli kuulda telefoniintervjuust valitsuse juhiga parlamendis Peter van Loan’iga, et eelarve koostamisel oli jaanuarikuus konsulteeritud eesti tagapõhjaga äritegelastega, kelle mitmed ettepanekud ka kajastuvad käesolevas eelarves (EWR võrguleht, 01.04).
Kanada Poliitikaalternatiivide Keskuse juht David Macdonald leidis, et käesolev eelarve sobib rikastele ja tervetele, mitte aga ülejäänutele. Ükskõik, kelle hulka me ka ei kuuluks, on eelarve ametlik dokument, mis nii või teisiti mõjutab meie elu. Seda tuleb lihtsalt aktsepteerida.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus