20. juuli ajaleht Financial Times juhtis tähelepanu ühele keerulisele probleemile. On kätte jõudnud aeg, mil aastatel 1946-1964 sündinud, nn baby-boomer’ite generatsioon on jõudnud või jõudmas pensioni-ikka. Paljudel neist on säästusid, kuid finantsturgude praegune ebakindlus võib kogutut ja investeeritut oluliselt kahandada.


Pajuk ei rahulda


Eestikeelne väljend „pensionipajuk“ tähendab armuandi, toidunormi või muud taolist, ehk teisisõnu väga vähesega läbiajamist. See võib kergesti olla Kanada tavapensionäri mitte eriti meelitav tulevik. Nii ongi paljud sõjajärgsed lapsed otsustanud oma pensionilejäämist edasi lükata ja töötavad edasi, et koguda rohkem raha Kanada Pensioniplaani (CPP) fondi. On ka neid, kes on müünud tulevikuinvesteeringute nimel oma maja ja üürivad töökoha läheduses väikese korteri. USAs on kuuldavasti kasutusele tulnud uus termin „workampers“, kes elavad treilerites, liikudes ühest paigast teise töökohtade otsingutel. Vaevalt kujutlesid nad sellist tulevikku endale 1960ndatel ette, kui reisisid lillelastena vikerkaarevärvilistes bussides mööda Ameerikat.

Finantsgrupi TD Waterhouse uuringu kohaselt kulutavad juba pensionile jäänud Kanada boomeritest 31% rohkem, kui nad olid kavatsenud. Selle üle ei pruugi ka imestada, kui silmas pidada hinnatõususid igas eluvaldkonnas ja -tasandil.

2006. a rahvaloendus näitab, et pensionilejäävate kanadalaste järsu tulvaga muutub see rahvastikugrupp lähiaastatail kõige kiiremini kasvavaks kogu riigis. Nihe, mis muudab oluliselt tööturu pilti. Paralleelselt pensionäride arvu massilise kasvuga väheneb tulevikus töötajate arv, kes seda fondi täidavad-täiendavad. Ja kust leida kogenud töötajaid pensionile jäänute asemele? Uute töötajate treenimine ja väljaõpe on omakorda kulukas ettevõtmine. Kanada Statstikaameti korraldatud ühel konverentsil tõdetigi murelikult, et aastaks 2030 võib Kanadat tabada suur tööjõupuudus. Majandusteadlased ennustavad, et juba aastaks 2014 tuleb valitsusel silmitsi seista pensionilejääjate arvukusest tingitud probleemidega nii tööturul, majanduses kui eelarve koostamisel. Et seenioride osakaal on tõusnud 11%, on juba praegu käigus programmid, kus penisoniealistele töötajatele pakutakse võimalust edasi töötada neile sobiva graafiku alusel või tehakse muid soodustusi.

Siinsete boomerite tulevikku varjutab aga ka järjest kasvav koormus CPP-le. Küsitakse murelikult, kuidas suudab riik tulevikus pensionide maksmisega toime tulla? Olgu siinkohal siiski meenutatud, et CPP, millele pandi kindel alus 1990ndatel põhimõttel „pay as you go“, pidas ju hästi vastu eelmise majandus- ja rahanduskriisi tuleproovile. Samas – praegust olukorda finantsturgudel on võrreldud tsunami, orkaani ja maavärinaga. Millised (kui hukutavad) võivad selle tagajärjed olla, ei tea keegi.

Ka elukalliduse jätkuv tõus võib muuta boomerite säästud ebaadekvaatseks nende pensionile jäämise ajaks. Varasele pensionile jäämisega kaasnevad „rahapatakad“ ja nn kompaniipensionid kaotavad samuti oma väärtust praegustes kriisides.

Boomerid riigile koormaks?

Kanada tänase näo on kujundanud peamiselt sõjajärgne põlvkond. Nad on sellega hästi toime tulnud, jäädes seejuures aktiivseks ja elurõõmsaks. Põhjus peitub nende varases lapse-eas, kui söödi tervislikku ja kemikaalidega kahjustamata toitu; ei istutud tundide viisi telerite ja arvutite ees; sporditi ja viibiti rohkem värskes õhus. Enamus neist harrastab ka pensionieas tervislikku eluviisi. Just siin võib peituda nende pikaealisuse garantii. Kõlab ehk banaalselt, aga see paneb suurema koormuse mitte ainult CPP-le, vaid ka riigi tervishoiusüsteemile. Kuna Kanada heaoluühiskonnas hoolitsetakse vanurite eest hästi, tõusis kahe eelmise rahvaloenduse vahel 80aastaste ja vanemate osakaal 25% võrra, küündides juba 1,2 miljonini. Paljudes peredes on mitmeid pensionäre – nii boomerid kui nende vanemad. Siiski pole Kanada pensionäride osakaal ühiskonnas maailma suurimate seas, esirinnas on Jaapan 20,8; Itaalia 19,7; Saksamaa 19,3; Prantsusmaa 16,2 ja Ühendkuningriik 16,0%-ga. Neile järgneb siis Kanada 13,7%-ga. Lugejail on ka ehk huvitav teada, et 100aastaseid ja vanemaid on viimastel andmetel Kanadas kokku ca 4600.

[/B]Koosta endale tõhus plaan![/B]

Ekspertide arvates tuleks kõigil boomeritel koostada endale toimiv ja tõhus plaan pensioniajaks. Samas näitab Canadian Imperial Bank of Commerce hiljutine küsitlus, et ainult pooltel boomeritel on mingi läbimõeldud säästuplaan. Fraseri Instituudi finantspoliitika uuingute keskuse direktor Neil Mohindra soovitab noortel kanadalastel juba praegu penisonieale mõeldes rohkem säästa, vähem laenata ja osta. Siin on erandiks õppelaen, mis kujutab endast head tulevikuinvesteeringut.

CBC ühes telesaates andis sotsiaalteadlane Diana Lewis penisonile jäävatele boomeritele hiljuti mõningaid asjalikke juhiseid.
1. Ära jää pensionile enne, kui oled kindel, et sul on vahendid, mida sa vajad endale eesmärgiks seatud elustiili viljelemiseks; vastasel korral tabab sind suur pettumus.
2. Ära püstita penisioni ajaks õhulosse, ole realist ja kui vaja, lepi vähemaga. See on isegi põnev ja pakub sulle väljakutseid. Ole arukas majapidaja!
3. Kui on võimalust, tervist ja soovi, jätka töötamist ka pärast 65. eluaastat. See hoiab sind harjumuspärases rutiinis ega luba laisklema jääda.
4. Võlakoormaga pensionilejäämine on suur viga, mida peaksid tingimata vältima. Kui vaja, müü ikka veel hüpoteeklaenu all olev eluase maha ja muretse midagi tagasihoidlikumat. Kui sul on krediitkaardi võlgu, püüa need tasuda nii ruttu kui võimalik ja väldi üldse kaartide kasutamist!

Guelphi Ülikooli professor Pedro Antunes ennustab, et kõigest hoolimata on Kanada pensionäride tulevik päikeseline tänu Vahtralehemaa looduslike ressursside küllusele, riigi stabiilsusele ja heale investeerimiskliimale. Optimiste tasub uskuda!

Märkmed: