See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kakskummend-viis-aastat-maakondlikku-esinduskogu/article15816
Kakskümmend viis aastat Maakondlikku Esinduskogu
30 Mar 2007 Eerik Purje
Pühapäeva, 25. märtsi pärastlõunal oli Toronto Eesti Majas ohtralt liikumist ja silm tabas rõõmustavalt palju kirevaid rahvarõivaid. Põhjust polnud vaja kaugelt otsida – Maakondlik Esinduskogu pidas 25. juubelit. Saal oli täielikult välja müüdud ja rahvast ilmus kohale rohkem kui oodatud. Ära mahutati siiski kõik, tagasi kedagi ei saadetud.

Saal oli uhkes piduehtes. Lavale olid paigutatud poolkaares kõigi maakondade lipud ja iga lipu ette tool, mille otstarve selgus pidustuste käigus hiljem. Naani Holsmer lausus avasõna ning esitas ühtlasi lühikokkuvõtte Maakondliku Esinduskogu sünnist ja tegevusest.

Maakondlikule tegevusele andsid tiivustava tõuke kunagised killamängud, kus iga maakond tuli välja oma eripäraga, tutvustas oma maanurga iseärasusi. Mängudel, mida oli kavandatud teatava kõhklusega, oli selline menu, et otsemaid kerkis üles maakondliku tegevuse organiseerimise ja propageerimise mõte. 25. märtsil 1982, seega täpselt 25 aastat tagasi, viidi mõte teoks ning asutati Maakondlik Esinduskogu, mis on edukalt tegutsenud tänaseni. Kuigi mitmed maakondlikud organisatsioonid on liikmeskonna vähesuse tõttu nüüdseks oma tegevuse lõpetanud, on nende esindajad jäänud kontakti esinduskoguga. Kuna mälestusi sõjaeelsest Eestist ja selleaegsest elust ning tegevusest on peamiselt vaid vanemal generatsioonil, siis on maakonnad jaotatud ka selle ajastu järgi. Pole Põlva-, Rapla- ega Jõgevamaad, ja Virumaid on ainult üks. Arusaadavail põhjusil on Maakondlik Esinduskogu olnud ka alati tihedas koostöös Etnograafia Ringiga.

Juhatuse esimene koosseis püsis ametis ja tegutses tervelt 18 aastat. Sellesse kuulusid esimees Johannes Vihma, abiesimees Ervin Aleve ning liikmed Kalju Leis, Salme Vesi ja Ärni Käärid. Viimase asemele tuli pärast tema surma Evi Kilu. Hiljem on esimehe kohta täitnud Leida Helde (2000–2004) ning alates aastast 2004 Anne Orunuk. Kohalviibivad asutajad ja ning endine esinaine Leida Helde kutsuti lava ette. Kõigile kinnitati publiku tugeva aplausi saatel rinda kaunis lilleõis.

Toivo Kõheliku akordionisaatel kõlas ühislaul „Kungla rahvas“. Tamara Norheim-Lehela luges söögipalve ja siis võis maha istunud Kungla rahvas sööma asuda, sest vilgas kohvikupersonal oli vastavad ettevalmistused teinud. Laudkonnad tõstsid üksteise võidu veiniklaase juubilari terviseks.

Pärast lõunasööki said tervituseks sõna EV aupeakonsul Laas Leivat ja EKNi esimees Avo Kittask. Tamara Norheim-Lehela luges ette kirjalikud tervitused Tartumaalaste Seltsilt ja esinduskogu endiselt abiesimehelt Ervin Alevelt. Suulise tervituse oli saatnud ka kauaaegne Harjumaa ja Tallinna Koondise esinaine Juta Kübarsepp, kes haigestumise tõttu oli viimasel hetkel sunnitud juubelipidustustest eemale jääma. Kuna Ervin Aleve oli just eelmisel päeval pühitsenud oma sünnipäeva, siis saadeti talle kavaleht, millele koosolijad olid kirjutanud oma tervitussõnad.

Viimasena sai sõna asutaja esimees Johannes Vihma, kes pidulikult teatas, et tal on üle anda esinduskogu poolt üks eriline tunnustus. Selle osaliseks sai praegune esinaine Anne Orunuk, kes oli sellisest tähelepanust ülimalt liigutatud. Oma lühikeses pöördumises koosviibijate poole avaldas ta arvamust, et on oma postil seisnud lühemat aega kui ta eelkäijad ega tohiks seetõttu pälvida sellist tunnustust. Koosolijate tugevad ovatsioonid kinnitasid vastupidist ja Annel jäi üle vaid kapituleeruda.

Järgmise ühislaulu „Ma tahaksin kodus olla“ ajal algas saalis liikumine ja üksteise järel täitusid lavale paigutatud toolid, kuhu istusid maakondade esindajad. Ühte lavanurka paigaldas end Leena Tiismann kitarriga ja teise Reet Mae kandlega. Mikrofoni ette astus Ellen Valter, kes lausus sissejuhatavad sõnad ning algas Ene Runge koostatud põimik „Matk läbi Eesti“. Järgimööda astusid ette esindajad lühidalt tutvustama oma maakonda ja selle võlusid, millele järgnes Ellenilt melodeklamatsioon iseloomustavate laulusõnadega, mida Leena ja Reet kordamööda saatsid.

Ettekande lõpuks ilmus lavale esinaine Anne Orunuk, et öelda oma tänusõnad ja lausuda lõppsõna. Kauni kevadise lilleõiega tänati kõiki esinejaid, kaasa arvatud siiani tagasihoidlikult varjus püsinud helimeistrit Robert Vestmanni. Toivo võttis veelkord akordioni õlgadele ja viimase ühislauluna kõlas pühalik-harras „Hoia, Jumal, Eestit“.

Nagu esinaine mainis, jääb keldrikorrusele veel paariks nädalaks püsima Maakondliku Esinduskogu tegevust peegeldav fotonäitus. Ka saalis oli välja pandud fotomeenutusi, mida oli võimalik uudistada.

Esitatud põimikus osalesid: Helmi Ründva — Järvamaa, Lia Pikkov — Hajumaa ja Tallinn, Tamara Norheim-Lehela — Lääne- ja Hiiumaa, Johannes Pahapill — Saaremaa, Elfi Heinsaar — Pärnumaa, Evi Jaaguste — Petserimaa (Setumaa), Eerik Purje — Tartumaa, Heljo Puldre — Viljandimaa, Kalju Tori — Virumaa, Salme Vesi — Võrumaa ja Egbert Runge — Valgamaa.

Suurepärase juubelipeo korraldavasse komiteesse kuulusid Naani Holsmer, Tamara Norheim-Lehela, Anne Orunuk, Ene Paulus ja Salme Vesi.

Küsigem koos praeguse esinaisega: kes võis uskuda, et püsime 25 aastat? Ning jätkem küsimata, kui kaua püsime veel. Tundkem rõõmu, et oleme olemas, igaüks oma kolkapatriootilise uhkusega ning samaaegselt sallivuse ja koostöötahtega teiste suhtes. Just seda harukordset üksmeelt rõhutati mitmelt poolt. Sellised nähtused soojendavad südant ja innustavad edasi tegutsema.
Märkmed: